Päevakorrapunktide kaupa: Kadri Tali

Poliitikud näitavad üles sügavat teadlikkust kooride ja tantsurühmade organisatoorsetest ja finantsilistest vajadustest, tuues esile prooviruumide, varustuse, kostüümide ja juhendajate töötasu kindlustamise nõuded. Ekspertiisi kinnitab ka viitamine valdkonna esindajate (Hirvo Surva, Kaia Tanner, Kadri Tiis) muredele, eriti juhendajate järelkasvu ja kohalike omavalitsuste ebaühtlase toetuse osas. Üks kõneleja viitab isiklikule kogemusele koorides laulmise ja kollektiivide asutamise kaudu, sealhulgas Riigikogu koori loomisele.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust spordiseaduse ja selle menetluse osas, tuues esile detailid huvirühmade (EOK, alaliidud) kaasamisest ja ministeeriumide (HTM, RM) seisukohtadest. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt "hooajaluba", "treeneri tööjõukulude toetus") ning selgitatakse keerulisi regulatsioone, nagu andmete töötlemise õiguse laiendamine.

Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust spordi ja kultuuri rahastamise alal, esitades konkreetseid numbrilisi andmeid viimase viie aasta kohta. Kasutatakse statistikat kohalike omavalitsuste ja Kultuuriministeeriumi toetuste, treeneritoetuste kasvu ning klubide tulubaasi kohta, sealhulgas 44% tarbijahinnaindeksi kasvu mõju. Valdkonda käsitletakse majanduslikust ja finantsilisest perspektiivist, rõhutades lisandväärtuse loomist ja finantsmehhanismide vajadust.

Kõneleja positsioneerib end spordi- ja kultuurivaldkonna rahastamise professionaalina, omades 28-aastast kogemust eraraha kaasamise lahenduste kallal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja tööriistu nagu "eraraha kaasamise potentsiaali kalkulaator" ning esitatakse konkreetseid finantsprognoose (10 miljonit, 50 miljonit eurot) ideede tõestamiseks. Rõhutatakse, et valdkond loob kergesti tõestatavat lisandväärtust majandusele.

Kõneleja positsioneerib end kultuurivaldkonna eksperdina, kasutades muusiku analoogiat, et rõhutada teema tundmise olulisust poliitikas. Ta toetub haridusministri asjatundlikkusele alushariduse seaduseelnõu osas, kiites ministrit valdkonna tundmise ja muutuste juhtimise eest.

Demonstreeritakse kõrget tehnilist asjatundlikkust spordivaldkonna rahastamise ja maksuregulatsioonide osas, eriti seoses tulumaksu tagastuse ja spordikoolide registreerimisega Eesti hariduse infosüsteemis. Eksperdid (Margus Klaan) selgitavad detailselt topeltsüsteemide tekkepõhjuseid ja prognoosivad nende kaotamise mõju (500 koolist jääb järele 100). Samuti käsitletakse spordirikkumiste tuvastamise aega (kuni kaheksa aastat) ja toetuse tagasinõudmise protseduure.

Belobrovtsev näitab teadmisi koolilõuna praegusest rahastamisskeemist, tuues esile riigi 1-eurose eraldise ebapiisavuse ja Tallinna linna panuse tõstmise. Haridusministeeriumi esindaja Kilk pakub tehnilist ekspertiisi toetuse juriidilise olemuse (toetus vs. kulude katmine) ja eeldatava eelarve mõju (30 miljonit eurot) osas. Tali ja Helme toovad sisse rahvusvahelisi võrdlusi (Soome) ja detailseid küsimusi toidu kvaliteedi ja magustoidu osas.

Evelin Poolamets näitab teadmisi kehtivast tasumäärast ja eelseisvast töötasu alammäära tõusust, samuti omavalitsuste erinevast praktikast tasude rakendamisel. Kristel Möller (HTM) pakub juriidilist ekspertiisi omavalitsuste õiguste piiramise osas. Tõnis Lukas rõhutab vajadust tegeleda lasteaedade rahastamise teemaga terviklikult ja strateegiliselt ühe valitsemisperioodi jooksul.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust ooperi rahvusvahelises valdkonnas, viidates ooperimajade kategooriatele (A, B, C) ja tehnilistele parameetritele (lava mõõdud, trupi suurus). Ekspertiisi toetab isiklik kogemus rahvusvahelise mänedžerina, orkestri asutajana ning üle 500 teose Eesti publiku ette toomisega Estonia majas. Ta rõhutab ooperikunsti kui majandusharu, mis võimaldab rahvusvahelist koostööd ja finantsilist toetumist.

Kõneleja näitab teadlikkust kultuuri- ja spordivaldkonna majanduslikust potentsiaalist ja ekspordivõimest. Eriti rõhutatakse konkreetset finantsandmestikku, viidates ettevõtete potentsiaalsele ligi miljardi euro suurusele investeerimisvõimalusele seaduse järgi, mis vajab riigipoolset motivaatorit.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridussüsteemi demograafia osas, esitades konkreetseid statistilisi andmeid õpetajate vanuse (keskmine 49) ja järelkasvu kohta. Samuti on ta kursis detailsete rahaliste läbirääkimiste tulemustega, mainides täpseid summasid (18 miljonit, 8 miljonit, 5,5 miljonit eurot) ja nende allikaid.

Kõrge kompetents ilmneb haridusvaldkonnas, eriti kutsehariduse probleemide (atraktiivsus, tupiktee, rahastamine) ja alushariduse muusikaõppe akadeemilise tähtsuse rõhutamisel. Kasutatakse konkreetseid andmeid väljalangejate arvu kohta (ligi 700 põhikoolilõpetajat aastas) ja viidatakse rahvusvahelistele PISA testidele. Rõhutatakse muusikaõppe metoodika ja professionaalse õpetaja olulisust lapse aju arengus vanuses 3–10 aastat.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kultuuri rahastamise ja juhtimise alal, viidates 26-aastasele rahvusvahelisele töökogemusele mänedžerina. Kasutatakse ajaloolisi viiteid (1919. aasta arutelud, stipendiumid, pajuk) ning tehnilisi kontseptsioone, nagu "finantsiline mehhanism" ja "eraraha kaasamise potentsiaali kalkulaator". Eraldi tuuakse välja teadmised Kultuuriministeeriumi eelarve jaotuse kohta (nt 13% ERR-ile, 13% lõimumisele).

Kõneleja näitab teadlikkust välisabi finantsmehhanismidest ja kaitsekulutuste arvestusest, kasutades spetsiifilist majanduslikku näitajat (0,25% SKT-st) Ukraina kaitse toetamise kontekstis. Ekspertiis keskendub välispoliitika rahastamise detailidele.

Poliitikud näitasid teadmisi kõrghariduse rahastamise komponentidest, eriti tulemusnäitajate osas, mis puudutavad üliõpilaste lühiajalist välismobiilsust. Arutelu oli detailne, käsitledes doktoritööde keelevaliku ja rahvusvahelistumise vahelisi seoseid, viidates ka praktilistele põhjustele, miks tudengid välismaale minna ei soovi. Margus Haidak selgitas ministeeriumi seisukohti statistika ja rahastamise komponentide osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti õpetajate töökoormuse (vastutus pea 24/7) ja psühholoogilise surve teemal, mis on koolist lahkumise põhjuseks. Ta on teadlik koolivõrgu probleemidest, tuues esile väikeste maakoolide olulisuse ja ellujäämisvõitluse, tuginedes isiklikule kogemusele. Samuti teab ta õpetajate palga maksmise keerukust, mainides omavalitsusi ja sihtasutuste juhtkondi.