Päevakorrapunktide kaupa: Kadri Tali

Otsene kriitika on suunatud eelnõu konkreetsete sätete vastu, mis võivad olla liigselt raamidesse suruvad või kunstiliselt piiravad, näiteks kontsertide toimumiskoha määramine ainult Tallinna lauluväljakul või Kalevi staadionil. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ohtudele loominguvabadusele ja kodanikualgatusele, mis on 150 aastat toiminud ilma seadusliku raamita. Vastuseis on suunatud ülereguleerimise vaimule, mitte eelnõu algatajale (Isamaa fraktsioonile) isiklikult.

Puudub otsene vastandumine või kriitika. Mainitakse küll Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi tähelepanekut EOK tulumaksuseaduse muudatuse õigusselguse puudumise kohta, kuid see esitatakse neutraalse faktina, mis viis muudatuse edasilükkamiseni.

Otsest vastast ei nimetata, kuid kriitika on suunatud praeguse rahastusmudeli ja riigi tegevusetuse vastu, mis ei ole suutnud sammu pidada erasektori panusega. Kritiseeritakse ekslikku arusaama, et kultuurivaldkond on hästi rahastatud, ning jaotamisele ja ümberjaotamisele keskenduvaid meetodeid, mis ei loo kasvuks vajalikke tingimusi.

Otseseid vastaseid ei nimetata, kuid kritiseeritakse kaudselt poliitikuid, kes tegelevad populismiga, ei hinda adekvaatselt oma oskusi ja kellele on võõras vastutustunne. Samuti kritiseeritakse passiivset hoiakut, mis ootab paremaid aegu ja riigi rahalise seisu paranemist, selle asemel et luua uusi mehhanisme.

Vastuseis on suunatud populistlikele kriitikutele, keda nimetatakse "soolapuhujateks" ja kes esinevad ekspertidena igal alal (julgeolek, majandus, haridus), tundmata teemat. Kriitika on isiklik ja intensiivne, süüdistades neid populismi võidukäigu lootmises. Kompromissivalmidust kriitikutega ei väljendata.

Otsene vastuseis eelnõule puudub, kuid esineb konstruktiivset kriitikat ja ettepanekuid detailide täpsustamiseks. Margit Sutrop küsis preemia tagasinõudmise sätte sõnastuse kohta, eelistades ennetavat lähenemist karistuse kehtivuse ajal. Tõnis Lukas vaidlustas regulatiivsete detailide (kohtunike päevatasu piirmäär) seaduses hoidmise, eelistades alamakte.

Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsuse seisukohale (Indrek Kilk), kes ei toeta eelnõu eelarvepiirangute tõttu, ning valitsuse vaatele toetuse mõttest. Tanel Tein ja Margit Sutrop vastanduvad eelnõu algatajate universaalsele lähenemisele, kritiseerides seda, et toetatakse ka neid, kes abi ei vaja. Kriitika on peamiselt poliitika- ja eelarvepõhine.

Peamine kriitika suunatakse eelnõu vastu, kuna see piirab liigselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, mida rõhutas nii valitsuse esindaja kui ka Tõnis Lukas. Signe Kivi tegi otsese ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjon otsustas 7 poolt- ja 3 vastuhäälega teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata, näidates tugevat vastuseisu sellele konkreetsele muudatusele.

Tugev vastuseis on suunatud linna ja ametite esindajatele ning Muinsuskaitse Seltsile, keda süüdistatakse vabanduste leidmises ja jäikuses. Kriitika on väärtuspõhine, heites ette kivide ja puude eelistamist Eesti kultuuri tulevikule ja inimeste loodule. Kõneleja seostab vastaste tegevust Nõukogude Liidu pärandiga, mis ei väärtusta inimest, ning kannab uhkusega Muinsuskaitse Seltsilt saadud Karuteene medalit.

Andmeid pole piisavalt.

Otsest vastasseisu või kriitikat poliitiliste oponentide suhtes ei väljendata. Kriitika on suunatud pigem süsteemsele möödavaatamisele ja probleemide pikaajalisele edasilükkamisele, mis viisid streigini.

Otsest poliitilist opositsiooni ei kritiseerita, kuid heidetakse ette varasemat tegelikkuse ignoreerimist hariduse kui investeeringu osas. Kriitika on suunatud ka kutsehariduse rahastamise mudelile, mis soosib hobiharidust esimese ringi õppijate ees. Samuti kritiseeritakse tendentsi asendada akadeemiline muusikaõpe (music education) passiivse muusika nautimisega (music appreciation).

Kriitika on suunatud eelnõu 338 SE põhimõttele, mis suunab Kultuurkapitali tulude kasvu maksudeks ja sotsiaalsete garantiide loomiseks, nimetades seda "maksude uuesti maksustamiseks". Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades algatust Kultuurkapitali eesmärgi muutmisel abivajaja nägu valdkonnaks. Samuti kritiseeritakse Kultuuriministeeriumi eelarve jaotust, kus liiga vähe raha jõuab "päriselt kaunite kunstide valdkonda".

Andmeid pole piisavalt.

Peamine vastasseis oli eelnõu algatajate (EKRE) ja Vabariigi Valitsuse seisukohtade vahel, kus valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Komisjon tervikuna asus eelnõu suhtes vastandlikule seisukohale, tehes ettepaneku see tagasi lükata 8 poolt- ja 3 vastuhäälega. Kriitika oli poliitika- ja väärtuspõhine, puudutades keelevalikut ja rahastamise põhimõtteid.

Kriitika on suunatud sihtasutuste juhtkondadele, kes on teiste valdkondade töötajate palga maksjad, kuid vaatavad etteheitvalt otsa riigile, ning omavalitsustele, kellel lasub kohustus maksta õpetajatele väärilist tasu. Samuti kritiseeritakse riigi valmisolekut investeerida teadmatusse (energia, riigikaitse) kordades suuremaid summasid, jättes tähelepanuta hariduse.