Päevakorrapunktide kaupa: Kadri Tali

Majanduslikud seisukohad keskenduvad kultuurivaldkonna jätkusuutlikule rahastamisele ja tööjõule. Rõhutatakse vajadust sisuliste lahenduste järele haridus- ja palgatoetussüsteemis, et lahendada juhendajate põud. Muret tekitab kollektiivide asutajatele pandud kohustus kindlustada prooviruumid, varustus ja töötasud, mis võib takistada kollektiivide tekkimist.

Majanduslikud seisukohad toetavad halduskoormuse vähendamist spordiürituste korraldajatele ja kohalikele omavalitsustele hooajalubade kaudu. Samuti käsitleti spordiklubide osalustasu käsitlust koolituskuluna tulumaksuseaduses, mis viitab toetusele spordivaldkonna maksusoodustustele.

Majandusvaated on tugevalt kasvule ja investeeringutele orienteeritud, käsitledes kultuuri ja sporti majandusharuna, mis loob lisandväärtust. Toetatakse eraraha kaasamist ja hasartmängumaksu disaini muutmist, et motiveerida ettevõtjaid panustama. Eelistatakse finantsilist mehhanismi ja arengut jaotamisele ning kritiseeritakse riigi suutmatust erasektori panusega sammu pidada.

Kultuuri ja sporti nähakse majandusharuna, mis loob lisandväärtust ja mille otsene mõju majandusele on tõestatav. Toetatakse julgeid otsuseid ja riigipoolset võimendust eraraha kaasamisele, et leida lahendusi riigi rahalise seisu parandamiseks. Usutakse, et "targa ja läbimõeldud maksudisainiga" on võimalik kümne aasta vaates tuua 50 korda rohkem maksutulu.

Majandust ja rahandust mainitakse vaid valdkondadena, kus vastased esinevad ebaõigete ekspertidena. Konkreetseid seisukohti maksude, kulutuste või majanduskasvu kohta ei esitata.

Majanduslikud vaated rõhutavad süsteemi efektiivsust ja regulatiivset koormuse vähendamist, püüdes kaotada spordiorganisatsioonidele koormavad topeltsüsteemid. Eesmärk on normaliseerida spordikoolide arv ja tagada, et tulumaksuvabastuse saajate hulk pigem suureneks kui väheneks. Käsitletakse ka vabatahtlike kohtunike päevatasu piirmäära tõstmist.

Belobrovtsev toetab sotsiaalsete standardite tagamiseks riiklike kulutuste suurendamist, hinnates vajaminevaks summaks 30 miljonit eurot. Valitsuse esindajad ja Pikhof rõhutavad eelarvedistsipliini ja kulude leidmise raskust kehtiva eelarvestrateegia puhul. Tein ja Sutrop eelistavad kulutuste sihtotstarbelisust, et vältida ressursside raiskamist neile, kes toetust ei vaja.

Eelnõu toetajate (Poolamets) majanduslik vaade keskendub vanemate rahalise koormuse vähendamisele, sidudes selle töötasu alammäära tõusuga. Samuti on esitatud seisukoht, et kärbitud lastetoetustest kokku hoitav summa tuleks suunata teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Tõnis Lukas toetab kohalike omavalitsuste hinnadiapasooni säilitamist konkurentsi võimaldamiseks.

Kõneleja näeb ooperikunsti kui majandusharu ja riigi eksporti, mis näitab riigi võimekust ja rahvusvahelise koostöö potentsiaali. Ta toetab investeeringuid, mis võimaldavad finantsilist toetumist, arengut ja kasvu produktsioonide ostmise, müümise ja rentimise kaudu. Kultuuri arendamine on tema hinnangul riigi võimas visiitkaart ja jätkusuutlikkuse näitaja.

Majandusvaated toetavad riigipoolsete motivaatorite loomist, et stimuleerida eraraha kaasamist majanduskasvu ja ekspordi suurendamiseks. Rõhutatakse tugevalt kultuuri ja spordi rolli majandusharuna ning toetatakse ärihuvide kaasamist riiklikesse arengueesmärkidesse.

Toetab riigieelarveliste vahendite suunamist haridusse, käsitledes seda otsese investeeringuna riigi intellektuaalsesse varasse. Pooldab õpetajate palgaraha suurendamist, kuigi leitud summat ei peeta piisavaks, rõhutades vajadust kindluse järele tuleviku suhtes.

Majanduslikud vaated on tugevalt seotud haridusega kui investeeringuga, mis tagab majanduskasvu ja kvalifitseeritud tööjõu. Toetatakse õpetajate väärikat töötasu ja palgatõusu jätkumist riikliku prioriteedina, hoolimata ebakindlast ajast. Rõhutatakse, et reformi tulemusel siseneb tööturule igal aastal ligi 1500 kvalifitseeritud noort rohkem.

Toetatakse majanduskasvu soodustavaid finantsmehhanisme, rõhutades, et kultuur vajab kasvuks tingimusi, mitte jaotamist ja ümberjaotamist. Vastustatakse riigipoolset maksude uuesti maksustamist sotsiaalsete garantiide loomise sildi all. Eelistatakse riigi ja erasektori koostööd ning eraraha kaasamist, nähes kultuuri ja sporti täie potentsiaaliga arendatava majandusharuna.

Majanduslikud vaated keskenduvad riiklike ressursside (SKT protsent) eraldamisele välispoliitilisteks ja julgeolekualasteks eesmärkideks. Toetatakse konkreetset ja mõõdetavat kulukohustust rahvusvahelise abi heaks.

Majanduslikud seisukohad on seotud kõrghariduse rahastamise mehhanismidega, kus toetatakse tulemuspõhist rahastamist, mis motiveerib ülikoole suurendama üliõpilaste lühiajalist välismobiilsust. Rahastamise komponentidest on välja arvatud välistudengite osakaalu mõõtnud näitaja.

Haridust nähakse otsese ja olulise riikliku investeeringuna, mis on tõhusam kui suured investeeringud energia- või riigikaitsevaldkonda, kus tõhusus pole garanteeritud. Toetatakse õpetajate väärilist tasustamist, märkides, et palga maksmise kohustus lasub omavalitsustel ja sihtasutuste juhtkondadel.