Istungi profiil: Aivar Sõerd
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-13
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud tegevuspõhise eelarve praeguse praktika vastu, mida peetakse ebaefektiivseks, kunstlikuks ja teoorias püstitatud eesmärke mittetäitvaks. Ta pooldab eelarve seadusena vastuvõtmist traditsioonilisel kulu- ja ressursipõhisel kujul, jättes tulemusnäitajad informatiivseks lisaks. Seisukoht on selgelt protseduuriline ja tulemuspõhine, rõhutades vajadust näha, milleks raha tegelikult kulub.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigieelarve metoodika ja avaliku rahanduse vallas, keskendudes tegevuspõhise eelarve praktilistele puudujääkidele. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat (mõõdikud, intressikulu) ja toob konkreetseid, detailseid näiteid Justiits- ja Rahandusministeeriumi programmidest. Oma argumentide toetuseks viitab ta Riigikontrolli analüüsidele tegevuspõhise eelarve viieaastasest praktikast.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, kriitiline ja loogikapõhine, toetudes konkreetsetele näidetele ja faktidele süsteemi ebaadekvaatsusest. Toon on tõsine ja rõhutab süsteemi praktilist läbikukkumist, kasutades samas viisakat pöördumist. Ta esitab oma seisukohti argumenteeritult, kasutades ka retoorilisi küsimusi ("Miks ei võiks nii olla?").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus kontrollis, viidates korduvatele küsimustele ministeeriumide esindajatele nii rahanduskomisjonis kui ka riigieelarve menetlemise ajal Riigikogus. See näitab järjepidevat osalemist eelarveprotsessi detailidesse süüvimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi metoodiliste juhendite ja ministeeriumide (nt Justiitsministeerium) suutmatuse vastu seostada kulusid tulemustega. Kriitika on tugev ja keskendub süsteemi ning protseduuride ebaadekvaatsusele, mitte isikutele. Ta vaidlustab ka rahanduskomisjoni esimehe seisukoha, et tegevuspõhist eelarvet on lähiaastatel võimalik paremaks teha.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil näitab toetumist Riigikontrolli järeldustele ja kokkuvõtetele, et oma argumente tugevdada ja näidata süsteemi laiemat läbikukkumist. Puuduvad andmed koostöö kohta teiste poliitiliste fraktsioonide või kolleegidega eelnõu toetamisel või vastuseisul.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil, käsitledes ministeeriumide eelarveid, riigi laenukoormust ja üleriigilisi programme (nt teedeinvesteeringud). Regionaalset või kohalikku fookust kõnedes ei esine, välja arvatud viide kohaliku omavalitsuse rollile tänavavalgustuses.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad fiskaalset läbipaistvust, kulude ranget jälgitavust ja efektiivsuse puudumist, viidates 13% kasutamata jäänud eelarverahale. Väljendatakse muret riigi laenukoormuse kasvu ja maksejõuetuse riski suurenemise pärast, mis on seotud intressikulude programmiga. Ta pooldab eelarve vastuvõtmist traditsioonilisel kulupõhisel kujul.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse ainult eelarve mõõdikute ebaadekvaatsuse näitlikustamiseks, tuues näiteks inimeste turvalisuse tunde kodutänaval ja liikluses hukkunute arvu. Otseseid seisukohti sotsiaalpoliitika teemadel ei esitata, vaid neid kasutatakse eelarve metoodika kritiseerimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on riigieelarve seaduse struktuuri muutmisel, olles vastu praegusele tegevuspõhisele lähenemisele. Prioriteet on kulupõhise eelarve taastamine seaduse alusena ja tulemusnäitajate viimine informatiivsesse lisasse. Ta on kriitiline kõnealuse eelnõu suhtes, mis tema hinnangul probleeme ei lahenda.
3 Analüüsitud kõnesid