Kuude kaupa: Aivar Sõerd

Kokku kuid: 16

Täielikult profileeritud: 16

10.2025

8 Sõnavõtud

Puuduvad otsesed vastased või kritiseeritud rühmad; fookus on poliitilisel väljakutsel leida tasakaal investorite kaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel. Kõneleja ei väljenda vastuseisu ühelegi osapoolele, vaid pigem selgitab regulatiivsete otsuste keerukust.
09.2025

6 Sõnavõtud

Otsene kriitika on suunatud Eesti Panga investeerimisstrateegia vastu, pidades kulla osatähtsust liiga väikeseks võrreldes globaalsete trendidega. Seadusandlikus kontekstis tegeleb ta huvigruppide (nt Kinnisvarafirmade Liit) muredega, kuid ei vastandu eelnõule endale, vaid otsib konsensuslikke täpsustusi. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub varahalduse efektiivsusele.
06.2025

2 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud nii valitsuse tegevusele (andmete puudumine, ebaselged eelarveallikad) kui ka opositsioonipartei Isamaa eelnõudele. Isamaa muudatusettepanekut kritiseeriti protseduuriliselt, kuna see oli "täiesti üldsõnaline" ja nõuetele mittevastav. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
05.2025

12 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt vastu EKRE fraktsiooni algatatud eelnõule 594 (maksulangetused), kritiseerides seda nii faktiliselt (väär väide energiahindade järsust tõusust) kui ka fiskaalselt (eelarve tulude kaotus 85–200 miljonit eurot). Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, osutades ka vastaste varasemale tegemata tööle (käibemaksu langetamata jätmine valitsuses olles).
04.2025

14 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on EKRE-ga seoses panga erimaksu eelnõuga, mida kritiseeritakse kui pealiskaudset, vigast ja ajast maha jäänud. Vastastele heidetakse ette teiste riikide (Leedu) praktika pimesi kopeerimist, arvestamata Eesti maksusüsteemi eripärasid. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning menetluslikele puudustele.
02.2025

9 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on eelnõu 535 algatajatega (Andrei Korobeinik), kelle väiteid (nt pankade maksustamata jätmine, kasiinode võrdlus) lükatakse kategooriliselt ümber. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades algatajate ebapiisavat analüüsi ja ebaselgust uue maksu rakendamisel. Vastaste osundusi nimetatakse meelevaldseteks.
01.2025

3 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud eelnõu esitajale ("ettekandja") ja valitsuse pakutud eelarve klassifitseerimise lahendusele. Kriitika on rangelt protseduuriline ja sisuline, süüdistades ettepanekut läbipaistvuse puudumises ja ebapiisavas läbimõelduses, eriti majandamiskulude osas.
12.2024

8 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eelkõige kehtivale eelarveraamistikule ja täitevvõimule (ministritele) liigsete volituste andmise eest raha ümbersuunamisel programmi sees. Eelkõige kritiseeritakse Haridus- ja Teadusministri tegevust 10 miljoni euro ülekandmisel, mille kohta saadi teada alles ajakirjanduse kaudu (Postimees). Kriitika on protseduuriline ja põhiseaduslikkusele apelleeriv.
11.2024

6 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud tegevuspõhise eelarve süsteemi ja selle metoodika vastu, mida peetakse ebaefektiivseks, kalliks ja praktikas kasutuks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades süsteemi kunstlike ja ebaadekvaatsete mõõdikute loomises, mis ei ole seotud reaalsete kulutustega. Kriitika intensiivsus on kõrge, pakkudes välja süsteemi täieliku asendamise.
10.2024

13 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud pangamaksu eelnõu algatajatele, kritiseerides nende eelnõu hilinemist ja analüüsi puudumist seletuskirjas. Kriitika on poliitikapõhine, hoiatades, et selline maksueksperiment (nagu Leedus) tekitab välisinvestorite silmis maksuriski ja peletab neid eemale, eelistades Eestit. Lükkab tagasi väite, et ajutiselt soodsa konjunktuuri maksustamata jätmine on "riisumine", nimetades seda liialduseks.
09.2024

1 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusetusele või ebaselgusele Siseministeeriumi kolimise osas, mis oli seotud varasema lisaeelarve menetlusega. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades vajadust kulude kokkuhoiu meetmete jätkamise järele.
07.2024

1 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud ettekandja poolt esitatud loogikale ja komisjonis arutatud kriteeriumidele, mis puudutavad investeeringute väärtustamist ja omavalitsuste vastandamist (rikkamad vs. vaesemad). Kriitika on puhtalt poliitika ja protseduuri alusel.
06.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi tegevusele ja hinnangutele pensionireformi tulemuste osas, seades kahtluse alla poliitika edukuse, kuna vaid vähesed lahkujad hakkasid ise investeerima. Vastuseis on poliitikapõhine ja keskendub reformi oodatust kehvemale tulemuslikkusele.
05.2024

12 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse ja ministri vastu seoses uute maksude eelnõude puuduliku ettevalmistuse ja läbipaistmatusega, eriti halduskulude osas. Ta kritiseerib vastuste saatmata jätmist ja eelnõude tuginemist vananenud andmetele. Ta seab kahtluse alla valitsuse valmisoleku maksustada erakorralisi kasumeid teistes majandusharudes peale panganduse.
03.2024

4 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud ministri (ministrite) poliitilisele lähenemisele, eriti tervishoiu rahastamise osas, kus ta ei nõustu, et raha juurde lisamine lahendab kõik probleemid. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse valitud lahenduste tulemuslikkuse (nt maksutulu kaotamise risk erandi kasutamisel).
01.2024

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise protseduurile, mis tekitab ebavajalikku bürokraatiat ja kulusid. Otseselt poliitilist vastast ei kritiseerita, vaid nõutakse ministrilt lahendusi halduskoormuse probleemile, rõhutades protseduurilist ebaefektiivsust.