Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt teaduse, kõrghariduse ja tehisintellekti arendamise prioriteetsusele majanduse edendamisel. Kõneleja toetab valitsuse lubadusi rahastamise osas, kuid rõhutab tungivalt vajadust vähendada bürokraatiat ja tagada stabiilne baasrahastus. Stants on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades 1% teadusleppe ja kõrghariduse rahastamise kasvu tähtsust.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse (TAI) korralduses, kõrghariduse rahastamises ja tehisintellekti rakendamises. Kasutatakse tehnilist keelt (projektipõhisus, baasrahastus, tõukefondid) ning viidatakse konkreetsetele andmetele ja juhtumianalüüsidele (nt MindTitan, 0,2% SKT lünk). Eraldi tuuakse esile vajadus arendada eestikeelset tehisaru ja maksimeerida EL-i 200 miljardi euro suurust AI-rahastust.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja struktureeritud, keskendudes neljale konkreetsele parandusvaldkonnale. Toon on pigem asjalik ja murelik, rõhutades bürokraatia ja projektipõhisuse negatiivset mõju teadusele ja majandusele. Kõne on loogiline, kasutades toetuseks nii Eesti näiteid kui ka rahvusvahelisi võrdlusi (USA, Uus-Meremaa) akadeemilise vabaduse teemal.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse toetusrühma töös, olles hiljuti korraldanud konverentsi koos Eesti Keele Instituudi ja tehisintellekti tippkeskusega. Ta osaleb aktiivselt TAIKS-i eelnõu menetlemisel kultuurikomisjonis, korraldades eri sihtgruppide kuulamisi.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud akadeemilist vabadust piiravale poliitilisele sekkumisele, hoiatades otseselt EKREIKE valitsuse võimalike sammude eest, mis võiksid teadusautonoomiat piirata. Kriitikat jagub ka riigi bürokraatiale, mis takistab keskmise suurusega AI-projekte, ja ministeeriumide ebakvaliteetsele valdkondliku teadusraha jaotamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles koostöövalmidust, viidates Kristen Michali välja öeldud uutele suundadele, millega neli parandusvaldkonda peaksid hästi kokku minema. Koostööd tehakse ka teadusasutuste ja erasektoriga, näiteks Riigikogu kõrgharidustoetusrühma konverents MindTitaniga. Rõhutatakse vajadust ministeeriumideülese koordineerimise järele TAI rahastamisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti majanduse arendamine, eestikeelne tehisaru) ja rahvusvaheline (EL-i tõukefondid, Horisondi projektid). Regionaalselt on esile tõstetud Tartu Ülikooli rolli ja probleeme teadusrahastuse madala baasfinantseerimise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud teadusmahukale kasvule ja innovatsioonile, toetades süvatehnoloogiliste ettevõtete loomist (eesmärk 500 aastaks 2030). Rõhutatakse vajadust maksimeerida EL-i AI-rahastust ja korrastada õigusruumi, et ülikoolide töötajad saaksid osaleda ettevõtluses, vähendades samal ajal bürokraatiat keskmise suurusega projektide puhul.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse põhjalikult kõrghariduse rahastamist ja doktoriõppereformi, et tagada akadeemiline järelkasv ja vältida kompetentsi laialivalgumist. Tugevalt kaitstakse akadeemilist vabadust ja ülikoolide autonoomiat poliitilise sekkumise eest.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõul (TAIKS), millele tehakse parandusettepanekuid bürokraatia vähendamiseks ja korralduse parandamiseks. Samuti on prioriteetne õigusruumi korrastamine, sealhulgas korruptsioonivastase seaduse muutmine, et hõlbustada teadusmahukate ettevõtete loomist ülikoolide juures.
4 Analüüsitud kõnesid