Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav alusharidusseaduse vastuvõtmise suhtes, rõhutades selle olulisust kvaliteetse hariduse ja eestikeelsele õppele ülemineku tagamisel. Positsioon on väärtuspõhine, keskendudes laste heaolule, võrdsetele võimalustele ja Eesti jätkusuutlikule arengule. Kõneleja rõhutab, et eestikeelsele haridusele üleminekul "Tagasiteed ei ole".
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust alushariduse ja lastehoiu valdkonnas, käsitledes õiguslikke aluseid, kvalifikatsiooninõudeid ja õppekava sisu. Ekspertiisi toetab viitamine PISA uuringutele, tuues esile Eesti hariduse tugevused ja muukeelsete laste tulemuste mahajäämuse. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "tugispetsialistid" ja "ühtne õiguslik alus".
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, optimistlik ja innustav, pöördudes haridusinimeste poole soojalt ("Head õed ja vennad hariduses!"). Kõne tasakaalustab loogilisi argumente (seaduse eesmärgid, PISA andmed) emotsionaalsete üleskutsetega ühtsusele ja laste parema tuleviku tagamisele. Kasutatakse kaasavat keelt, rõhutades, et "Me oleme üksteise kõrval".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu täiskogu istungil olulise seaduse vastuvõtmise raames. Puuduvad andmed esinemissageduse, reisimise või muude regulaarsete tegevusmustrite kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud vastandumise ja üksteisele süüdistuste esitamise vastu, samuti soovi vastu moodustada separatistlikke rühmi, mis takistaksid eestikeelse õppekeskkonna juurutamist. Vastuseis on suunatud pigem reformi vastastele hoiakutele ja ebaefektiivsele käitumisele kui konkreetsetele poliitilistele jõududele. Kompromissitust väljendatakse keeleküsimuses, rõhutades, et tagasiteed eestikeelsele õppele ei ole.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ja kompromissi olulisust, märkides, et seaduse koostamisel jõuti üksmeelele paljude huvigruppide vahel. Väljendatakse solidaarsust ja tänu haridusasutuste juhtidele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja lapsevanematele ühise eesmärgi nimel töötamise eest. Kutsutakse üles vältima vastandumist ja töötama üksteise kõrval.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, käsitledes Eesti haridussüsteemi tervikuna ja selle rahvusvahelist taset PISA uuringute valguses. Samas tunnistatakse, et eestikeelsele õppele üleminek on "väga raske ülesanne" paljudes Eesti piirkondades, mis nõuab lisatuge.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud haridusinvesteeringutega, kusjuures kõneleja rõhutab vajadust eraldada reformi edukaks läbiviimiseks "lisaressursse, lisatuge ja lisamõistmist". See viitab valmisolekule suurendada avalikku rahastamist hariduskvaliteedi ja personali kvalifikatsiooninõuete täitmiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja keeleline integratsioon, rõhutades vajadust pakkuda kõigile lastele, sõltumata kodukeelest, kvaliteetset eestikeelset õppekeskkonda. Eesmärk on ühtlustada erinevatest kodudest kaasa antud pagasit ja tagada laste võimekus hakkama saada Eesti ühiskonnas. Rõhutatakse laste heaolu ja arengu toetamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse vastuvõtmisel, mille eesmärk on luua ühtne õiguslik alus ja tõsta lastehoidude kvaliteeti, muutes need lasteaiasarnasteks õppeasutusteks. Kõneleja on seaduse tugev toetaja ja rõhutab selle rolli eestikeelsele haridusele ülemineku elluviimisel. Märgitakse, et seadust on koostatud pea kümme aastat.
2 Analüüsitud kõnesid