Istungi profiil: Margit Sutrop

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

2024-11-20

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on kahel olulisel teemal: riigi julgeolek (agressorriikide kodanike valimisõiguse piiramine) ja haridusreform (õppimiskohustuse pikendamine). Kõneleja toetab mõlemat eelnõud tugevalt, rõhutades julgeoleku puhul Eesti õigust end kaitsta ning hariduse puhul vajadust parandada noorte ettevalmistust tööturule. Poliitilist positsiooni raamivad nii väärtuspõhised argumendid (inimväärikus) kui ka strateegilised eesmärgid (haridusstrateegia 2035). Reformierakond palub hariduseelnõu toetada.

8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja kutsehariduse valdkonnas, kasutades ulatuslikult statistilisi andmeid (nt 2035. aasta eesmärgid, väljalangevuse põhjused) ja rahalisi arvutusi (98 000 eurot tulu). Ta viitab teaduskirjandusele ja seletuskirjale, käsitledes probleeme süsteemselt (individuaalsed, pere-, kooli- ja kogukonnaga seotud põhjused). Samuti on ta kursis seaduseelnõude tehniliste detailidega, küsides täpsustusi õppimise piirangute kohta kutse- ja kõrghariduses.

8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja analüütiline, tasakaalustades loogilisi argumente (kulude ja tulude arvutused, riskianalüüs) väärtuspõhiste üleskutsetega (inimväärikuse ja eneseusu taastamine). Kasutatakse detailset seletuskirja analüüsi ja rõhutatakse probleemide tõsidust, nimetades väljalangevuse statistikat "šokeerivaks arvuks" ja "külmavärinaid" tekitavaks. Kõneleja on üldiselt tunnustav ja kompromissi otsiv, kuid ka faktitäpne.

8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungi debattides, esitades nii sisulisi küsimusi (nt kompromissi võimaluste kohta valimisõiguse teemal) kui ka tehnilisi täpsustusi seaduseelnõude sätete kohta. Ta võtab sõna mitme eelnõu arutelul, demonstreerides laia haaret ja süvenemist seadusandluse detailidesse. Ta palub oma ettekande lõpetamiseks lisaaega.

8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastandumist ei esine, kuid kõneleja korrigeerib eelneva esineja väidet määratlemata kodakondsusega isikute kohta. Ta märgib, et seda gruppi ei tooda juurde ja nad on juba hääleõiguslikud, leides, et eelnev kirjeldus kõlas ähvardavalt. Kriitika on suunatud pigem faktitäpsusele ja retoorilisele raamistikule, mitte isikutele.

8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis, tunnustades Isamaa tööd valimisõiguse teema vedamisel ja otsides aktiivselt kompromissi võimalusi ühise ajaloolise otsuse tegemiseks. Ta rõhutab koalitsioonisisest üksmeelt hariduseelnõu toetamisel, märkides, et see on kirjas koalitsioonileppes. Ta väljendab lootust, et Reformierakonna toetatud eelnõu on samm õiges suunas.

8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus puudub, keskendutakse riiklikele strateegilistele eesmärkidele (nt haridusstrateegia 2035) ja rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale (agressorriigid). Haridussüsteemi reformi puhul tuuakse võrdluseks välja Soome ja Saksamaa mudelid.

8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud inimkapitali arendamisele, rõhutades, et haridusreform on vajalik tööturu nõudmiste täitmiseks ja üldpädevuste suurendamiseks. Kõneleja arvutab välja haridustaseme tõstmise rahalise tulu (98 000 eurot inimese kohta) ja sotsiaalkulude kokkuhoiu (tervise-, politsei- ja vanglakulud). Ta tunnistab ka reformi rahastamisega seotud riske, märkides, et rahalised vahendid tuleb leida.

8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse hariduse kaudu sotsiaalsete probleemide lahendamisele, eriti noorte väljalangemise ja eneseusu puudumise vastu võitlemisele. Toetatakse valimisõiguse piiramist julgeolekukaalutlustel agressorriikide kodanikele. Hariduse puhul rõhutatakse vajadust kohelda erinevate võimekustega lapsi võrdsena ja taastada noorte eneseusk.

8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised prioriteedid on valimisõiguse piiramine agressorriikide kodanikele ja õppimiskohustuse ea tõstmine 18. eluaastani. Kõneleja on mõlema eelnõu tugev toetaja ja analüüsija, rõhutades vajadust muuta kutsehariduse õppekavad atraktiivsemaks ja eluga seotumaks. Ta toetab Reformierakonna seisukohta ja rõhutab, et haridusreform on koalitsioonileppes kirjas.

8 Analüüsitud kõnesid