Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-14
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmist, rõhutades vajadust kaasajastamise, lihtsustamise ja suurema autonoomia järele (nt põhikirja kehtestamisel). Ta kritiseerib kaudselt teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAI seaduse) pikka viibimist ning kutsub Riigikogu üles olema teaduspoliitika edasiviimisel julgem ja veduri rollis. Poliitiline raamistik on peamiselt poliitika- ja institutsioonipõhine.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust teadusasutuste seadusandluse ja haldusstruktuuri osas, käsitledes detailselt Teaduste Akadeemia seaduse muudatusi ja nende eesmärke. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt eestseisus, akadeemik, TAI seadus) ning selgitab institutsioonide autonoomia ja ministeeriumi järelevalve suhteid. Ta on teadlik teaduseetika süsteemi uuendamise takistustest ja seadusandlikest kattuvustest.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja selgitav, olles tüüpiline komisjoni esindaja ettekandele, mis keskendub eelnõu sätete ja menetlusliku tausta esitlemisele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente (autonoomia, lihtsustamine) ning on üldiselt leplik, kuid muutub enesekindlaks, kui räägib Riigikogu vajadusest olla teaduspoliitika algataja. Ta kasutab kerget eneseirooniat, märkides, et eelnõu ei algatatud "päris iseseisvalt".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster hõlmab aktiivset osalemist Kultuurikomisjoni töös, viidates konkreetsele istungile 4. novembril ja konsensuslikele otsustele. Ta mainib ka mitteformaalset tööd, näiteks osalemist kõrghariduse toetusrühmas, kus arutatakse teadusküsimusi. Ta tegutseb eelnõu esitleja ja eestkõnelejana.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastasseisu ega kriitikat konkreetsete vastaste suhtes ei esine, kuna käsitletav eelnõu saavutas konsensuse nii valitsuses kui ka komisjonis. Kaudne kriitika on suunatud teadus- ja arendustöö seaduse pikaajalisele viibimisele, mis viitab institutsionaalsele inertsile või otsustusvõimetusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tugevat koostööd, märkides, et nii Kultuurikomisjoni otsus eelnõu päevakorda võtmiseks kui ka juhtivkomisjoni esindaja määramine olid konsensuslikud. Samuti viitab ta Vabariigi Valitsuse (26. septembri seisukoht) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi heakskiidule, näidates laiapõhjalist toetust.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendumine on täielikult riiklikul tasandil seadusandlusele ja institutsioonidele, nagu Eesti Teaduste Akadeemia, Riigikogu ja ministeeriumid.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated puudutavad eelkõige institutsioonide finantsautonoomiat, kusjuures kõneleja eeldab, et Teaduste Akadeemia suudab stipendiumide ja toetuste andmisega toime tulla oma vahendite piires. Ta peab rahaliste mõjude arutelu väärika organisatsiooni puhul liigseks manitsemiseks, kuigi möönab, et peasekretäri palganumber võib väljastpoolt palgates suureneda.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest puudutatakse hariduse toetamist, täpsustades akadeemia õigust anda stipendiume ja uurimistoetusi lisaks teadlastele ja üliõpilastele ka kooliõpilastele. Üldine fookus on teadussüsteemi ja kõrghariduse institutsionaalsel korraldusel.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise eelnõu toetamine, mille eesmärk on anda akadeemiale suurem autonoomia ja lihtsustada sisemist töökorraldust. Kõneleja peab oluliseks ka teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seaduse kiiret edasiliikumist, kus ta sooviks olla initsiaator.
5 Analüüsitud kõnesid