Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-14
Poliitiline positsioon
Tugev toetus alushariduse seaduseelnõule, rõhutades kvaliteedistandardite ühtlustamist ja eestikeelsele haridusele üleminekut. Kaitseb Reformierakonna pikaajalist pühendumust alusharidusele (nt väärtuskasvatus alates 2008. aastast) vastuseks kaudsele kriitikale. Poliitiline raamistik on väärtus- ja poliitikapõhine, nähes alusharidust kui PISA edu ja tulevaste sotsiaalkulude kokkuhoiu vundamenti.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust alushariduse rahastamise ja seadusandluse valdkonnas, kasutades konkreetseid finantsandmeid (nt KOV-ide 460 miljoni eurone panus) ja viidates akadeemilistele analüüsidele (Jaak Aaviksoo). On kursis seaduseelnõu detailidega, sh personalinõuete (magistrikraad, B2/C1 keelenõuded) ja õiguskantsleri soovitustega lastehoiu defineerimisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on ametlik ja detailne komisjoni ettekannetes, keskendudes faktide ja arutelude refereerimisele. Plenaaristungil on stiil optimistlik ja visionäärne, rõhutades alushariduse pikaajalist positiivset mõju ühiskonnale ja kasutades loogilisi apelle, toetudes andmetele ja rahvusvahelistele võrdlustele (Norra, PISA).
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Väga aktiivne seadusandlikus protsessis, tegutsedes Kultuurikomisjoni esindajana ja ettekandjana. Juhtis ja refereeris põhjalikke komisjoni arutelusid kahel kuupäeval (30. aprill ja 7. mai) ning esitas täiskogule detailse ettekande, mis näitab tihedat seotust eelnõu menetlusega.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud kaudselt (Reformierakonna hariduspõhimõtete kaitsmine Tõnis Lukase ees) või vahendatult (Anti Poolametsa ja Eeva Holmi seisukohtade refereerimine). Peamine vastasseis puudutab KOV-ide muret lühikese menetlustähtaja ja finantskoormuse pärast ning keelekeskkonna küsimusi, mis on poliitikapõhised ja sisulised.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Raporteerib konsensuslikest otsustest Kultuurikomisjonis (nt esimese lugemise lõpetamine) ja Heljo Pikhofi ettepanekust. Rõhutab koostöö vajadust kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel lasteaiakohtade puuduse lahendamisel, nähes erasektorit paindliku lahendusena KOV-idele.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub riiklikule hariduspoliitikale, kuid pöörab suurt tähelepanu kohalike omavalitsuste (KOV-ide) probleemidele seoses lasteaiakohtade tagamisega. Mainib konkreetselt Tallinna ümbruse "kuldse ringi" piirkondi ning Tartu linna ja selle kõrval asuvaid valdu, kus uusarendused tekitavad puudujääke.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Muretseb seaduseelnõust tuleneva rahalise koormuse pärast KOV-idele, kuigi näeb alusharidusse panustamist kui pikaajalist sotsiaalsete kulude kokkuhoidu. Toetab ideed vähendada vanemate panust (praegu 42 miljonit eurot) riigi parema majandusseisu korral, kaaludes lasteaiamaksu sidumist palgaga.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus alushariduse kvaliteedil, väärtuskasvatusel ja eestikeelsele haridusele üleminekul, toetades kõrgeid kvalifikatsiooni- ja keelenõudeid õpetajatele. Rõhutab alushariduse rolli võrdsema arengu aluse loomisel erinevatest kodudest pärit lastele ning seost soolise võrdõiguslikkusega.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on alushariduse seaduseelnõu, mille eesmärk on ühtlustada lapsehoiu- ja lasteaiateenuse standardeid. Tegutseb eelnõu tugeva toetaja ja juhtivkomisjoni esindajana, keskendudes KOV-ide kohustustele, menetlustähtaegadele ja õiguskantsleri soovitatud muudatustele lastehoiu defineerimisel "õppeasutusena".
5 Analüüsitud kõnesid