Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline debatt keskendub kahele peamisele teemale: hajaasustusega piirkondade koolivõrgu säilitamisele versus hariduse kvaliteedile ja õpetajate palgale, ning eesti keele maine tõstmisele valitsuse kommunikatsioonis. Seisukohad on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhised, kusjuures Reformierakond toetab eesti keele väärtustamist, kuid vastustab kategoorilist venekeelsete kodulehtede likvideerimist. Tõstatatakse küsimus eesmärkide põrkumisest, näiteks maaelu hoidmise ja kvaliteetse hariduse pakkumise vahel.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ekspertiis on ilmne hariduspoliitika rahastamise detailides, viidates tagamaalisuse koefitsiendi rakendamisele ja väikekoolide lisatoetuse summadele (2,4–3 miljonit eurot). Samuti näidatakse teadmisi seadusloome protseduuridest, detailiseerides komisjoni arutelude etapid ja muudatusettepanekute menetlemise. Kommunikatsiooniteemadel kasutatakse teadmisi info hankimise viisidest (veebiotsingud, TikTok) ja kriisikommunikatsiooni olulisusest.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja protseduuriline, eriti komisjoni menetluse detailide edasiandmisel, kus rõhutatakse kuupäevi ja hääletustulemusi. Kasutatakse loogilisi apelle ja andmeid (nt rahastamise summad ja koefitsientide protsendid) argumentide toetamiseks. Keelepoliitika arutelus on toon väärikas, rõhutades riigikeele staatust, kuid samas otsitakse mõistlikku ja vajaduspõhist lähenemist.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad intensiivset komisjonitööd, kus üht eelnõu arutati Kultuurikomisjonis kolmel erineval istungil (14. novembril, 12. detsembril ja 2. aprillil). Menetlust iseloomustasid pikad viivitused, mis olid tingitud fraktsiooni (EKRE) poolt esitatud arvukatest vastukäivatest muudatusettepanekutest. Tõstatati vajadus pideva seiramise järele, kuidas inimesed infot hangivad ja usaldavad.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni vastu, süüdistades neid menetluse takistamises 50 vastukäiva muudatusettepaneku esitamisega, mis nõudis komisjonilt korduvat hääletamist. Samuti kritiseeritakse EKRE eelnõu kategoorilist lähenemist keeleküsimuses, pidades ministeeriumide venekeelsete kodulehtede likvideerimist tarbetuks ja mõttetuks. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka protseduurilisele käitumisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on komisjonipõhine, kus otsused eelnõu täiskogu päevakorda saatmiseks tehti konsensusega. Märgiti ära valmisolek kompromissiks, eriti keeleküsimuses, kus eelnõu algataja nõustus vajaduspõhise lähenemisega info tõlkimisel. Komisjonis tehti korduvalt ettepanekuid, et fraktsioon valiks esitatud muudatusettepanekutest välja ühe, et menetlust jätkata.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, keskendudes maaelu ja hajaasustusega piirkondade elujõulisuse hoidmisele, eriti läbi kodulähedase algkooli ja põhikooli toetamise. Oluline teema on tagamaalisuse koefitsiendi rakendamine, mis arvestab hõredalt asustatud piirkondade kõrgemat kuluvajadust üldharidusteenuse pakkumisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riigipoolsele rahastamisele regionaalsete haridusvajaduste katmiseks ja lisaraha vajadusele väikekoolide toetamiseks. Tõstatatakse küsimus, et erakoolide rahastamine KOV-i poolt võib takistada omavalitsustel koolivõrgus oluliste muudatuste tegemist. Viidatakse ka koolide investeeringuvajaduste ressursimahukusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil haridus, eriti kvaliteetse hariduse pakkumine maapiirkondades ja õpetajate vääriline palk. Teine oluline teema on keelepoliitika, rõhutades vajadust väärtustada eesti keelt riigikeelena ja tagada selle omandamine noorte poolt eestikeelsele haridusele üleminekul. Oluline on ka kriisikommunikatsiooni ja väärinfo vältimise teema.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse suunamisele tegelema regionaalsete haridusvajadustega ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kaalumisele. Oluline on ka erakooliseaduse ja tegevuskulude arvestamise kriteeriumide asjakohasuse hindamine. Eelnõude algatajate soov on, et valitsus hakkaks tegelema ettepanekute paketiga, mitte ainult alamastme koolide hoidmisega.
5 Analüüsitud kõnesid