Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus Alusharidusseaduse eelnõule (419 SE), mida peetakse Eesti hariduse ja PISA edu vundamendiks. Poliitiline seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades kvalifitseeritud õpetajate ja süsteemse väärtuskasvatuse olulisust alushariduses. Ta kaitseb Reformierakonna pühendumust alushariduse kvaliteedile, vastates kaudsele kriitikale.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust alushariduse, väärtuskasvatuse ja hariduspoliitika finantsaspektide osas. Kasutab oma argumentide toetuseks konkreetseid statistilisi andmeid (nt Jaak Aaviksoo analüüs, KOV 460 miljoni euro suurune kulu) ja viitab rahvusvahelistele võrdlustele (Norra, Armeenia). Esineb Kultuurikomisjoni ettekandjana, mis kinnitab tema juhtrolli ja detailset teadmist eelnõu sisust ja menetlusest.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik, põhjalik ja analüütiline, eriti komisjoni arutelu kokkuvõtte esitamisel. Kasutab nii loogilisi apelle (investeering alusharidusse kui kokkuhoid hilisematelt sotsiaalkuludelt) kui ka väärtuspõhiseid rõhuasetusi (vundamendi loomine lapse arengule). Toon on seaduseelnõu suhtes toetav ja optimistlik, kuid esitab samas kriitilisi küsimusi KOV-ide rahalise koormuse ja menetlustähtaegade osas.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Oli aktiivne eelnõu menetlemisel, osaledes Kultuurikomisjoni kahel istungil (30. aprill ja 7. mai) ning esinedes täiskogule juhtivkomisjoni esindajana. Mainib kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega, mis näitab otsesuhtlust huvigruppidega. Tema roll on keskne seadusandliku protsessi edasiviija ja komisjoni seisukohtade vahendajana.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastaspoolt ei kritiseerita, kuid ta reageerib Tõnis Lukase (kolleeg) kaudsele vihjele Reformierakonna ebapiisavast arusaamast alushariduse tähendusest. Raporteerib neutraalselt Anti Poolametsa ja Eeva Holmi kriitikat eestikeelsele haridusele ülemineku ja multikultuursuse teemal, kuid toetab Haridusministeeriumi selgitusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab tugevat koostööd Kultuurikomisjonis, kus eelnõu edasisaatmine ja tema määramine ettekandjaks otsustati konsensusega. Toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi (Minister Kallas) seisukohti eelnõu sisu osas ja rõhutab vajadust KOV-ide ning erasektori koostöö järele lasteaiakohtade tagamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduspoliitikal, kuid ta on mures kohalike omavalitsuste (KOV) rahalise koormuse pärast. Mainib spetsiifilisi regionaalseid probleeme, nagu lasteaiakohtade puudus "kuldse ringi" omavalitsustes ja Tallinna ning Tartu ümbruse valdade näiteid KOV-ide vahelisest teenuse ostmisest.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Muretseb kohalike omavalitsuste suure rahalise koormuse pärast alushariduse rahastamisel (460 miljonit eurot KOV-idelt). Peab alusharidusse investeerimist pikaajaliseks kokkuhoiuks hilisematelt sotsiaal- ja korrakaitsekuludelt. Tulevikus nähakse võimalust vähendada vanemate panust (praegu 42 miljonit eurot), kaaludes lasteaiamaksu sidumist palgaga.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on kvaliteetse alushariduse kättesaadavus, mis loob võrdse arengualuse erineva taustaga lastele. Toetab eestikeelsele haridusele üleminekut ja rõhutab, et lasteaiakohtade tagamine on seotud soolise võrdõiguslikkuse ja perede majandusliku toimetulekuga.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE), mille eesmärk on ühtlustada lastehoiu ja lasteaia standardeid ning lahendada lasteaiakohtade puudus. Ta on eelnõu tugev toetaja ja juhtivkomisjoni esindaja, keskendudes menetluslikele detailidele, nagu kahekuuline tähtaeg ja lastehoiu nimetamine "õppeasutuseks".
5 Analüüsitud kõnesid