Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) teine lugemine
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne teema on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAIKS) riikliku korralduse reformimine, mille suhtes väljendatakse tugevat toetust ja soovi kiireks vastuvõtmiseks. Positsioon on poliitikapõhine, rõhutades vajadust stabiilse rahastamise, teaduseetika reguleerimise ja ministeeriumideülese koordineerimise järele Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Oluline on tagada teadusasutuste autonoomia ja akadeemiline vabadus, vältides samal ajal ülereguleerimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse korralduse, rahastamismudelite ja teaduseetika valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "Frascati Manual," "research integrity" ja "volitusnorm," ning rõhutatakse definitsioonide (nt teadlase mõiste) filosoofilist ja praktilist tähtsust. Asjatundlikkus ilmneb ka detailides, näiteks teaduseetika jagunemise selgitamisel uurimistöö eetika ja kutse-eetika vahel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, põhjalik ja protseduuriline, keskendudes Kultuurikomisjoni töö ja huvigruppide kaasamise detailsele ettekandmisele. Retoorika on valdavalt loogiline ja analüütiline, kasutades emotsionaalsete apellide asemel viiteid istungite kuupäevadele, konsensusele ja muudatusettepanekute sisule. Toon on selgitav ja kokkuvõtlik, eesmärgiga näidata eelnõu ettevalmistamise põhjalikkust ja laiapõhjalist toetust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on intensiivne ja põhjalik, hõlmates mitmeid komisjoni istungeid (nt 18. märts, 22. aprill, 3. juuni) ja laiapõhjalist konsultatsiooni 22 huvigrupiga. Rõhutatakse pikaajalist menetlemist, mis algas juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal. Kommunikatsioonimuster on detailne aruandlus, mis selgitab iga muudatuse tagamaid ja huvigruppide panust.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist opositsiooni ei kritiseerita; käsitletakse huvigruppide (nt ülikoolid) tõstatatud muresid liigse riikliku sekkumise ja autonoomia piiramise osas. Need mured lahendati kompromisside ja muudatuste kaudu, näiteks eemaldati ministri volitus reguleerida teaduseetika valdkonnas osaliste õigusi määrusega. Samuti arvestati murega väikeste teadusasutuste rahastamise haavatavuse pärast.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on väga kaasav ja kompromissialdis, rõhutades laiapõhjalist konsultatsiooni 22 huvirühmaga, sealhulgas ülikoolide, Teaduste Akadeemia ja Kaubandus-Tööstuskojaga. Komisjonis võeti otsused vastu konsensuslikult, sealhulgas eelnõu teise lugemise lõpetamise ja lõpphääletuse ajakava osas. Kompromisse otsiti aktiivselt akadeemilise vabaduse ja institutsionaalse autonoomia kaitsmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad teadus- ja arendustegevuse stabiilsele ja prognoositavale rahastamisele, viidates 1%-leppele ja vahendite jaotusele ministeeriumide vahel. Rõhutatakse vajadust tagada sihttoetuste kaudu väikeste teadusasutuste (nt KBFI) jätkusuutlikkus ja stabiilsus. Eesmärk on tagada rahastamise läbipaistvus ja vältida poliitilist mõjutamist uurimistoetuste valikul.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on teaduseetika ja akadeemiline vabadus, rõhutades vajadust kehtestada teaduseetika komitee ja menetlemise komisjon väärkäitumise juhtumite jaoks. Tugevalt kaitstakse teadusasutuste autonoomiat ja akadeemilist vabadust liigse riikliku sekkumise eest, leides, et eetikareeglid peaksid tulenema valdkondlikest kokkulepetest, mitte seaduse tasandilt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täielikult Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõul (TAIKS, 554 SE), mille suhtes on kõneleja juhtivkomisjoni esindajana toetaja rollis. Prioriteedid olid teadlase ja teaduseetika definitsioonide täpsustamine, rahastamise läbipaistvuse tagamine ning ministeeriumideülese koordineerimise määramine Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eesmärk on eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia see kiiresti lõpphääletusele.
2 Analüüsitud kõnesid