Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) teine lugemine

Tänane – mis ta siis nüüd on? – 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554 teine lugemine. Ja palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Kõik head teaduse ja innovatsiooni ja arendustegevuse sõbrad! See on kaua oodatud seaduseelnõu nimega TAIKS, mille menetlemist alustati juba eelmise koosseisu ajal. Alguses oli selle nimeks TAKS, nüüd TAIKS. Teadusarendusele on lisandunud innovatsioon, selle riiklik korraldus, osapoolte ülesanded ning kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve alused. Selle eelnõu üks kõige suuremaid plokke on kehtestada teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, et oleks võimalik hinnata tegevuste eetilisust ja menetleda võimalikke rikkumisi. Eelnõus täpsustatakse ka rahastusviise, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks võtta vastutus avaliku sektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 26. veebruaril sel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. märtsiks kella 17.15-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmadelt arvamust ja seda sooviti 31. jaanuariks. 22 organisatsiooni esitasid oma arvamuse. Ma ei hakka neid kõiki üles lugema, aga nende hulgas on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri, teaduskorraldusega tegelevate asutuste, ülikoolide, teaduste akadeemia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ning ülikoolide ametiühingute esindajad. Eelnõu kohta esitatud ettepanekute, arvamuste ja seisukohtadega saavad kõik ise tutvuda, need on eelnõukaardil olemas. Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette mitmel istungil. Need olid 18. märtsil, 22. aprillil, 6. ja 19. mail ning 3. ja 9. juunil käesoleval aastal. Kõige suurem arutelu, mida tasuks märkida, oli 18. märtsil Riigikogu konverentsisaalis. Sellest võtsid osa need 22 organisatsiooni. Kõik olid kutsutud ja toimus väga laiapõhjaline ja põhjalik arutelu. Paljusid küsimusi sai läbi arutada. Huvigruppide esindajad avaldasid arvamust eelnõu kohta, puudutades just erinevaid definitsioone, olgu selleks siis teaduse mõiste, teadlase mõiste, innovatsiooni või teadmussiirde mõiste. Aga arutati ka tegevustoetuse ja selle jaotuse põhimõtete sisu üle ja selle mõju erinevatele teadusasutustele. Rõhutati muidugi, et rahastus peab olema stabiilne ja prognoositav. Tõstatati mure, et rahastusmudel võib väikeste teadusasutuste olukorra haavatavamaks muuta, ja otsiti sellele lahendusi. Samuti arutati vajadust määrata koordineeriv asutus, mis oleks ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks vajalik. Sellest mõttest on juba ammu räägitud. Teatavasti on 1%-leppega lisanduvad vahendid teadus- ja arendustöösse suunatud lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile, mis saab 40%, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 40%, ja ülejäänud 20% erinevatele ministeeriumidele. On tunnetatud vajadust ühtlustada kvaliteedikriteeriume, teha väljakuulutud konkursse teadlastele selgemaks ja nende põhimõtteid ühtlustada. On olnud pikk arutelu, kas selle koordineeriva funktsiooni võiks anda Riigikantseleile või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Selle üle seal pikalt arutati. Ülikoolid väljendasid muret, et liigne riiklik sekkumine võib kahjustada teadusasutuste autonoomiat. Väljendati vajadust vältida ülereguleerimist. Ka väljendati laialdast toetust seaduse uuendamisele ja sooviti, et [seadus] võetaks kiiresti vastu. See oli väga üldine ja ühine arusaam sellest. Edasi, 22. aprilli istungil oli fookuseks teaduseetika regulatsiooni täpsustamine ja kohtuti just nende osapooltega, kes teaduseetikaga kõige rohkem tegelevad. Need on Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur. Sellel arutelul räägiti eelkõige just sellest, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil peab olema volitus kehtestada teadus- ja arendustegevuse osaliste õigused, kohustused ja ülesanded või on see tegelikult teadusasutuste autonoomia piiramine, kas saab määruse tasemel neid kohustusi panna või need peaksid olema seaduses. See on leidnud tänase seaduseelnõu parandustes väljenduse, et nende kohustuste määramiseks määruse tasemel ministrile volitust ei anta. 6. mai istungil keskenduti võimalike muudatusettepanekute tutvustamisele ja huvigruppidele anti uuesti võimalus [saata] oma ettepanekud, kuna täpsustati väga olulisi mõisteid, nagu teaduse mõiste ja ka teadmussiirde ja innovatsiooni mõisted. Edasi siis, ma ei hakkaks neid täpsemalt ette lugema, aga olid peamiselt sõnastuslikud muudatused. KBFI palus seletuskirja sisse viia selle täienduse, mis 18. märtsi istungil kokku lepiti, et väikeste teadus- ja arendusasutuste stabiilse rahastamise küsimust saab lahendada sihttoetuste kaudu. Kultuurikomisjon otsustas sellise põhimõtte seletuskirja sisse viia, et kõigile teadus- ja arendusasutustele, kes sarnases õiguslikus staatuses on, on toetuste määramine jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik ja [on oluline], et seda peetaks silmas. 3. juuni istungil toimus hääletamine, hääletati komisjoni muudatusettepanekute üle. Selgitati veel, et on võimalik, et [tuleb] ka keeletoimetuslikke muudatusi ja need viiakse järgnevatel istungitel sisse. Kokku on eelnõu kohta esitatud 37 muudatusettepanekut. Eelnõu algataja esindaja Haridus- ja Teadusministeerium toetab kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid. Valdav enamus nendest ettepanekutest tuleneb huvirühmade esitatud ettepanekutest. Üks neist on Sotsiaalministeeriumi ettepanek, mis puudutab meditsiiniseadme seaduse muudatusi. Nende muudatusettepanekute hulgas on ka lihtsalt normitehnilisi ning sõnastust ja definitsiooni täpsustavaid muudatusi. Samas filosoofina ma tahaks öelda, et võib-olla need ei olegi nii väikesed. Kui mõisteid „teadus“ ja „teadlane“ korralikult sõnastada, siis sellest tegelikult väga paljuski sõltub ka see, kuidas pärast teadust rahastatakse või kuidas teadustegevust korraldatakse. Kes jääb välja ja keda võetakse mängu, on sageli just nimelt definitsioonidega määratud. Nii et mul on väga hea meel, et laialt on kaasatud ka eriala asjatundjaid, sealhulgas teadusfilosoofe, kes aitasid neid häid definitsioone teha. Ma tooksin kiirelt välja ainult need suured asjad, mida me peamiselt arutasime ja mida on muudetud. Kõigepealt siis tõesti teadlase definitsioon. Huvirühmad pidasid seda vajalikuks muuta. Siia on sisse viidud nii-öelda laiendatud teadlase mõiste. Kui suurendatakse teadmiste hulka, siis missuguste valdkondade teadmisi tegelikult suurendatakse? See muudatus on kooskõlas ka Frascati Manualiga. Eelkõige peame silmas, et siin need uued teadmised puudutavad nii inimest, kultuuri, ühiskonda, tehnoloogiat kui ka loodust. Natuke on täpsustatud ka sõna „teaduseetika“ tähendust. See on eriti raske definitsiooni mõttes, sellepärast et teaduseetika on ingliskeelses maailmas jagunenud kaheks valdkonnaks, mida eesti keelde ei saa väga hästi tõlkida. Üks neist on uurimistöö eetika või research ethics ja teine on teadlaste ausust ja usaldusväärsust puudutav valdkond, mis on rohkem professionaalse eetika või kutse-eetika valdkond, ehk kaetud sõnaga research integrity. Meil on ainult üks sõna "teaduseetika", millega me tegelikult võtame kokku nii selle, missuguseid teaduse väärtusi ja norme peavad teadlased järgima, see on kokku lepitud ja üldtunnustatud teaduse hea tava, aga ka kutse-eetika, mis sageli väljendub teadlaste eetikakoodeksites. Nüüd on selline hea kooslus leitud minu meelest. Lisaks on täpsustatud eetikakomiteede tegevust. Siin on täiesti uus asi, mis tuleneb sellest, et rakendusüksusele, tegelikult Eesti Teadusagentuurile antakse võimalus moodustada riiklik eetikakomitee. Aga see ei ole ilmselt üks eetikakomitee, vaid see on lihtsalt institutsioon, mida saab jagada vastavalt erinevate valdkondade eetikakomiteedesse. Siis oli pikalt arutusel, kas ka institutsioonid võivad oma institutsionaalsed komiteed alles jätta. Ja tõepoolest, vastavalt huvirühmade tagasisidele otsustati, et institutsionaalse eetikakomitee tegevus näiteks mõne ülikooli juures võib jätkuda, kui ülikool seda soovib. Seda ei reguleeri minister tingimusel, et teadus- ja arendussüsteemi osapooled lepivad ühiselt kokku institutsionaalse eetikakomitee tegevuse kvaliteedi tagamise põhimõtted ja neid ka järgivad. Väärkäitumise osas lepiti kokku, et selliste [juhtumite menetlemist] ei saa niisama algatada, vaid peab olema esitatud kahtlustus. Teaduseetika puhul oli väga suur vaidlus selle üle, kuivõrd toimub teadlaste põhiõiguste ja autonoomia riive, samuti teadusasutuste autonoomia [riive]. Lõpuks siis kokkuleppel saavutati selline kompromiss, et volitusnormist eemaldatakse viide teaduseetika väärkäitumise juhtumite menetlemise komisjoni töökorrale, sest selle kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus. Teaduseetikavaldkonna puhul on needsamad üldtunnustatud normid teadlastele aluseks, küll aga saab komisjoni moodustada just seesama poliitika kujundamise üksus. Teadus- ja arendustegevuse ministeeriumideülene koordineerimine. Sellest oli juba juttu, et meil on pikalt olnud soov, et oleks selline terviklik korraldus ja rahastus ning määrataks koordineerija. Kuna Riigikantseleil ei ole võimalik seda üle võtta ja me tegeleme siin bürokraatia vähendamisega, siis ei ole mõistlik talle veel ühte funktsiooni juurde anda. Vabariigi Valitsuse seadusega on juba teadus- ja arendustegevuse korraldamine antud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesandeks. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole selle ettepaneku vastu. Seetõttu jõudis seaduseelnõusse see punkt, et Haridus- ja Teadusministeerium saab ülesande koordineerida eri ministeeriumide teadus- ja arendustegevust, aga ei saa määrata ministeeriumide tellitava teadus- ja arendustegevuse sisu. Need ettepanekud, milliseid uuringuid teha, tulevad ikkagi ministeeriumidelt. Samuti jäävad alles teadusnõunikud ja neile tagatakse nii tegevusraha kui ka palk. Rahastamise läbipaistvus ja stabiilsus oli, nagu ma ütlesin, üheks mureks, mida pikalt arutati: kuidas need uued erinevad meetmed tagavad, et kõik saaksid rahastatud? Ja lõpuks oldi sellega rahul. Eesti Teaduste Akadeemia allasutuse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning KBFI tagasiside põhjal on seletuskirjas öeldud, et siht peab olema, et toetuse kaudu saab stabiilsust tagada ka väikestele teadus- ja arendusasutustele. Neid on tegelikult rohkem kui need, kes tagasisidestasid. Siis oli väga pikk arutelu akadeemilise vabaduse kaitse üle, eelkõige just huvirühmade esitatud ettepaneku tõttu, et ei tohiks sekkuda ülikoolide autonoomiasse ja akadeemilisse vabadusse. Selle tõttu jäetigi eelnõust välja see, et ministri määrusega reguleeritakse teadus- ja arendus[tegevuse] osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid teaduseetika valdkonnas. Samuti ei kirjutata teadlastele ette seadusega, vaid öeldakse väga üldiselt viitega, et on kokku lepitud väärtused ja tegevuspõhimõtted, mida nad peavad järgima. Täpsustuseks ütlen, et see on mõistlik. Ka teised maad, näiteks Skandinaavia maad, on öelnud, et ei ole mõistlik neid seaduse tasemel liiga lahti kirjutada, sellepärast et need tegelikult muutuvad ja valdkondlikud kokkulepped on need, mis teadlasi nagunii juhivad. Ja lõpuks võib öelda, et oli üks mure veel, et äkki on uurimistoetuste jaotamisel võimalik, et kui minister kehtestab uurimistoetuste määramise tingimused, siis suureneb oht protsessi poliitiliseks mõjutamiseks. Arvestades ka seda, mis üle ookeani toimub, on inimesed väga mures. Nii täpsustati muudatusettepanekuga eelnõu § 22 uue lõikega 3, kus öeldakse, et riikliku uurimistoetuse ning teadus- ja arendusprojektide valiku aluseks on mitte poliitiline surve, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriumid ja peab olema tagatud kõikide valdkondade võrdne kohtlemine. Nii, võib öelda, et kõiki muudatusettepanekuid me ei saanud arvestada. Siin on kooskõlastustabelis ka öeldud, miks mõned on välja jäetud. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on sellised. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. juunil ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Seegi võeti vastu konsensuslikult nii nagu ka kõik muudatusettepanekud, mida komisjon hääletas. Aitäh teile! Heal meelel vastan küsimustele.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Kõik head teaduse ja innovatsiooni ja arendustegevuse sõbrad! See on kaua oodatud seaduseelnõu nimega TAIKS, mille menetlemist alustati juba eelmise koosseisu ajal. Alguses oli selle nimeks TAKS, nüüd TAIKS. Teadusarendusele on lisandunud innovatsioon, selle riiklik korraldus, osapoolte ülesanded ning kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve alused. Selle eelnõu üks kõige suuremaid plokke on kehtestada teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, et oleks võimalik hinnata tegevuste eetilisust ja menetleda võimalikke rikkumisi. Eelnõus täpsustatakse ka rahastusviise, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks võtta vastutus avaliku sektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 26. veebruaril sel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. märtsiks kella 17.15-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmadelt arvamust ja seda sooviti 31. jaanuariks. 22 organisatsiooni esitasid oma arvamuse. Ma ei hakka neid kõiki üles lugema, aga nende hulgas on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri, teaduskorraldusega tegelevate asutuste, ülikoolide, teaduste akadeemia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ning ülikoolide ametiühingute esindajad. Eelnõu kohta esitatud ettepanekute, arvamuste ja seisukohtadega saavad kõik ise tutvuda, need on eelnõukaardil olemas. Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette mitmel istungil. Need olid 18. märtsil, 22. aprillil, 6. ja 19. mail ning 3. ja 9. juunil käesoleval aastal. Kõige suurem arutelu, mida tasuks märkida, oli 18. märtsil Riigikogu konverentsisaalis. Sellest võtsid osa need 22 organisatsiooni. Kõik olid kutsutud ja toimus väga laiapõhjaline ja põhjalik arutelu. Paljusid küsimusi sai läbi arutada. Huvigruppide esindajad avaldasid arvamust eelnõu kohta, puudutades just erinevaid definitsioone, olgu selleks siis teaduse mõiste, teadlase mõiste, innovatsiooni või teadmussiirde mõiste. Aga arutati ka tegevustoetuse ja selle jaotuse põhimõtete sisu ja mõju üle erinevatele teadusasutustele. Rõhutati muidugi, et rahastus peab olema stabiilne ja prognoositav. Tõstatati mure, et rahastusmudel võib väikeste teadusasutuste olukorra haavatavamaks muuta, ja otsiti sellele lahendusi. Samuti arutati vajadust määrata koordineeriv asutus, mis oleks ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks vajalik. Sellest mõttest on juba ammu räägitud. Teatavasti on 1%-leppega lisanduvad vahendid teadus- ja arendustöösse suunatud lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile, mis saab 40%, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 40%, ja ülejäänud 20% erinevatele ministeeriumidele. On tunnetatud vajadust ühtlustada kvaliteedikriteeriume, teha väljakuulutud konkursse teadlastele selgemaks ja nende põhimõtteid ühtlustada. On olnud pikk arutelu, kas selle koordineeriva funktsiooni võiks anda Riigikantseleile või Haridus- ja Teadusministeeriumile. Selle üle seal pikalt arutati. Ülikoolid väljendasid muret, et liigne riiklik sekkumine võib kahjustada teadusasutuste autonoomiat. Väljendati vajadust vältida ülereguleerimist. Ka väljendati laialdast toetust seaduse uuendamisele ja sooviti, et [seadus] võetaks kiiresti vastu. See oli väga üldine ja ühine arusaam sellest. Edasi, 22. aprilli istungil oli fookuseks teaduseetika regulatsiooni täpsustamine ja kohtuti just nende osapooltega, kes teaduseetikaga kõige rohkem tegelevad. Need on Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur. Sellel arutelul räägiti eelkõige just sellest, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil peab olema volitus kehtestada teadus- ja arendustegevuse osaliste õigused, kohustused ja ülesanded või on see tegelikult teadusasutuste autonoomia piiramine, kas saab määruse tasemel neid kohustusi panna või need peaksid olema seaduses. See on leidnud tänase seaduseelnõu parandustes väljenduse, et nende kohustuste määramiseks määruse tasemel ministrile volitust ei anta. 6. mai istungil keskenduti võimalike muudatusettepanekute tutvustamisele ja huvigruppidele anti uuesti võimalus [saata] oma ettepanekud, kuna täpsustati väga olulisi mõisteid, nagu teaduse mõiste ja ka teadmussiirde ja innovatsiooni mõisted. Edasi siis, ma ei hakkaks neid täpsemalt ette lugema, aga olid peamiselt sõnastuslikud muudatused. KBFI palus seletuskirja sisse viia selle täienduse, mis 18. märtsi istungil kokku lepiti, et väikeste teadus- ja arendusasutuste stabiilse rahastamise küsimust saab lahendada sihttoetuste kaudu. Kultuurikomisjon otsustas sellise põhimõtte seletuskirja sisse viia, et kõigile teadus- ja arendusasutustele, kes sarnases õiguslikus staatuses on, on toetuste määramine jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik ja [on oluline], et seda peetaks silmas. 3. juuni istungil toimus hääletamine, hääletati komisjoni muudatusettepanekute üle. Selgitati veel, et on võimalik, et [tuleb] ka keeletoimetuslikke muudatusi ja need viidi järgnevatel istungitel sisse. Kokku on eelnõu kohta esitatud 37 muudatusettepanekut. Eelnõu algataja esindaja Haridus- ja Teadusministeerium toetab Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid. Enamik nendest ettepanekutest või võiks öelda, et valdav enamus tuleneb huvirühmade esitatud ettepanekutest. Üks neist on Sotsiaalministeeriumi ettepanek, mis puudutab meditsiiniseadme seaduse muudatusi. Nende muudatusettepanekute hulgas on ka lihtsalt normitehnilisi ning sõnastust ja definitsiooni täpsustavaid muudatusi. Samas filosoofina ma tahaks öelda, et võib-olla need ei olegi nii väikesed. Kui teadust ja teadlast korralikult sõnastada, siis sellest tegelikult väga paljuski sõltub ka see, kuidas pärast teadust rahastatakse või kuidas teadustegevust korraldatakse. Kes jääb välja ja keda võetakse mängu, on sageli just nimelt definitsioonidega määratud. Nii et mul on väga hea meel, et laialt on kaasatud ka eriala asjatundjaid, sealhulgas teadusfilosoofe, kes aitasid neid häid definitsioone teha. Ma tooksin kiirelt välja ainult need suured asjad, mida me peamiselt arutasime ja mida on muudetud. Kõigepealt siis tõesti teadlase definitsioon. Huvirühmad pidasid seda vajalikuks muuta. Siia on sisse viidud nii-öelda laiendatud teadlase mõiste. Kui suurendatakse teadmiste hulka, siis missuguste valdkondade teadmisi tegelikult suurendatakse? See muudatus on kooskõlas ka Frascati Manualiga. Eelkõige peame silmas, et siin need uued teadmised puudutavad nii inimest, kultuuri, ühiskonda, tehnoloogiat kui ka loodust. Natuke on täpsustatud ka teaduseetikat, mis asi see on. See on eriti raske definitsiooni mõttes, sellepärast et teaduseetika on ingliskeelses maailmas jagunenud kaheks valdkonnaks, mida eesti keelde ei saa väga hästi tõlkida. Üks neist on uurimistöö eetika või research ethics ja teine on teadlaste ausust ja usaldusväärsust puudutav valdkond, mis on rohkem professionaalse eetika või kutse-eetika valdkond, ehk kaetud sõnaga research integrity. Meil on ainult üks sõna "teaduseetika", millega me tegelikult võtame kokku nii selle, missuguseid teaduse väärtusi ja norme peavad teadlased järgima, see on kokku lepitud ja üldtunnustatud teaduse hea tava, aga ka kutse-eetika, mis sageli väljendub teadlaste eetikakoodeksites. Nüüd on selline hea kooslus leitud minu meelest. Lisaks on täpsustatud eetikakomiteede tegevust. Siin on täiesti uus asi, mis tuleneb sellest, et rakendusüksusele, tegelikult Eesti Teadusagentuurile antakse võimalus moodustada riiklik eetikakomitee. Aga see ei ole ilmselt üks eetikakomitee, vaid see on lihtsalt institutsioon, mida saab jagada vastavalt erinevate valdkondade eetikakomiteedesse. Siis oli pikalt arutusel, kas ka institutsioonid võivad oma institutsionaalsed komiteed alles jätta. Ja tõepoolest, vastavalt huvirühmade tagasisidele otsustati, et institutsionaalse eetikakomitee tegevus näiteks mõne ülikooli juures võib jätkuda, kui ülikool seda soovib. Seda ei reguleeri minister tingimusel, et teadus- ja arendussüsteemi osapooled lepivad ühiselt kokku institutsionaalse eetikakomitee tegevuse kvaliteedi tagamise põhimõtted ja neid ka järgivad. Väärkäitumise osas lepiti kokku, et selle [menetlemist] ei saa niisama algatada, vaid peab olema esitatud kahtlustus. Teaduseetika puhul oli väga suur vaidlus selles, kuivõrd toimub teadlaste põhiõiguste ja autonoomia riive, samuti teadusasutuste autonoomia [riive]. Lõpuks siis kokkuleppel saavutati selline kompromiss, et volitusnormist eemaldatakse viide teaduseetika väärkäitumise juhtumite menetlemise komisjoni töökorrale, sest selle kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus. Teaduseetikavaldkonna puhul on needsamad üldtunnustatud normid teadlastele aluseks, küll aga saab komisjoni moodustada just seesama poliitika kujundamise üksus. Teadus- ja arendustegevuse ministeeriumideülene koordineerimine. Sellest oli juba juttu, et meil on pikalt olnud soov, et oleks selline terviklik korraldus ja rahastus ning määrataks koordineerija. Kuna Riigikantseleil ei ole võimalik seda üle võtta ja me tegeleme siin bürokraatia vähendamisega, siis ei ole mõistlik talle veel ühte funktsiooni juurde anda. Vabariigi Valitsuse seadusega on juba teadus- ja arendustegevuse korraldamine antud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesandeks. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole selle ettepaneku vastu. Seetõttu jõudis seaduseelnõusse see punkt, et Haridus- ja Teadusministeerium saab ülesande koordineerida eri ministeeriumide teadus- ja arendusalast tegevust, aga nad ei saa määrata ministeeriumide tellitava teadus- ja arendustegevuse sisu. Need ettepanekud, milliseid uuringuid teha, tulevad ikkagi ministeeriumidelt. Samuti jäävad alles teadusnõunikud ja neile tagatakse nii tegevusraha kui ka palk. Rahastamise läbipaistvus ja stabiilsus oli, nagu ma ütlesin, üheks mureks, mida pikalt arutati: kuidas need uued erinevad meetmed tagavad, et kõik saaksid rahastatud? Ja lõpuks oldi sellega rahul. Eesti Teaduste Akadeemia allasutuse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning KBFI tagasiside põhjal on seletuskirjas öeldud, et siht peab olema, et toetuse kaudu saab stabiilsust tagada ka väikestele teadus- ja arendusasutustele. Neid on tegelikult rohkem kui need, kes tagasisidestasid. Siis oli väga pikk arutelu akadeemilise vabaduse kaitse üle, eelkõige just huvirühmade esitatud ettepaneku tõttu, et ei tohiks sekkuda ülikoolide autonoomiasse ja akadeemilisse vabadusse. Selle tõttu jäetigi eelnõust välja see, et ministri määrusega reguleeritakse teaduse ja arenduse osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid teaduseetika valdkonnas. Samuti ei kirjutata teadlastele ette seadusega, vaid öeldakse väga üldiselt viitega, et on kokku lepitud väärtused ja tegevuspõhimõtteid, mida nad peavad järgima. Täpsustuseks ütlen, et see on mõistlik. Ka teised maad, näiteks Skandinaavia maad, on öelnud, et ei ole mõistlik neid seaduse tasemel liiga lahti kirjutada, sellepärast et need tegelikult muutuvad ja valdkondlikud kokkulepped on need, mis teadlasi nagunii juhivad. Ja lõpuks võib öelda, et oli üks mure veel, et äkki on uurimistoetuste jaotamisel võimalik, et kui minister kehtestab uurimistoetuste määramise tingimused, siis suureneb oht protsessi poliitiliseks mõjutamiseks. Arvestades ka seda, mis üle ookeani toimub, on inimesed väga mures. Nii täpsustati muudatusettepanekuga eelnõu § 22 uue lõikega 3, kus öeldakse, et riiklik uurimistoetuse ning teadus- ja arendusprojektide valiku aluseks on mitte poliitiline surve, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriumid ja peab olema tagatud kõikide valdkondade võrde kohtlemine. Nii, võib öelda, et kõiki muudatusettepanekuid me ei saanud arvestada. Siin on kooskõlastustabelis ka öeldud, miks mõned on välja jäetud. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on sellised. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. juunil ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. juunil ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Seegi võeti vastu konsensuslikult nii nagu ka kõik muudatusettepanekud, mida komisjon hääletas. Aitäh teile! Heal meelel vastan küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole.

Aitäh teile!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja kutsun siia kolleeg Tiit Marani.

Auväärt saal! Inimesed, kes on televiisori taga! See on kindlasti üks päris hea seadus, mis paika sai. See ülevaade, mis anti sellest protsessist, oli suurepärane. Aga kuna ma olin natukene selle protsessi juures, siis ma tahaks rõhutada ühte asja või aspekti, mis on erakordselt oluline ja mis võib mõnikord jääda poliitilises ja ametkondlikus teksti vormistamises kahe silma vahele. Nimelt akadeemiline vabadus. Selle seadus[eelnõu] tegemisel, nagu eelkõneleja juba rääkis, olid esmases vormis teatud sellised klauslid, mis põhimõtteliselt oleks võimaldanud mõjutada seda, kuidas ja mida rahastatakse toetustega. Ja on väga hea, et need sellisel kujul sisse ei läinud, isegi kui debattides öeldi, et ega keegi neid halvasti ei kasuta, sest võib-olla praegu tõesti ei kasuta keegi neid halvasti, aga mingil järgmisel hetkel mingi teine poliitiline jõud võib tahta neid hoopis teistmoodi ja kurjasti kasutada. Nii et akadeemiline vabadus, otsustus selle üle, kuidas toimub teadustöö, kuidas toimub ülikooli juhtimine, peab jääma ikkagi ülikoolidele. Ja teine on muidugi ka see, et akadeemilise vabaduse puhul on oluline, et meil oleksid tagatud võimalikult mitmekesised seisukohad, sest ainult mitmekesiste seisukohtade omavaheline debatt võimaldab tegelikult jõuda teatud arvamustele, teatud arusaamistele. Seda debatti ja erinevaid arusaamisi ei tohiks tagasi lükata ka siis, kui see poliitikutele või ametnikele tundub vastumeelne. See on äärmiselt oluline. Ja loomulikult, akadeemilise vabaduse tagamine [seisneb] suures määras selles, kuidas on seadused tehtud. Seda me peame ise siit majast jälgima. Aga teise poole pealt ka ülikoolidel on oma roll selles, et vaadata, kuidas akadeemilist vabadust, sealhulgas kõnevabadust, rakendatakse. Seda mõnikord võidakse kuritarvitada. Hiljuti oli selline naljakas juhtum, et ühe ülikooli instituut võttis sõna ülikooli nimel ja ülikool ei pidanud vajalikuks seda mõjutada. See on tegelikult vabaduse kuritarvitamine, sellist asja ei tohiks olla. Ülikoolid peaksid kontrollima, et kõik, mida tehakse avalikkuses, oleks kindlalt kooskõlas eetiliste põhimõtetega, mille ülikool on vastu võtnud. Ja veelgi hullem on see, kui keegi tahab vastasseisukohta võtta ja ülikool proovib mõjutada, et see avalikuks ei läheks. Sellist asja ei tohi olla, põhimõtteliselt ei tohi olla. Ma loodan, et seda rohkem ei tule. Ja siis ma tahaksin natukene debateerida või mõtiskleda. Paragrahvi [21] lõikes 9 on sõnastatud, mis asjad on rahvusteadused. Rahvusteadused on ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus, ning kirjandusteadus, mille uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ja mis aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. Kunagi tulevikus peaks natuke mõtisklema, kas seda sõnastust muuta, sest siit jääb selline tunne, et meie kultuur on asi iseenesest, et seda ei mõjuta mingi meist väljaspool olev mõjur. See ei ole ju tegelikult nii. Meie rahvas ei eksisteeri vaakumis. Samuti ei ole olemas mingit eestlase geeni või poolaka geeni või inglase geeni. Kultuur toimib geenidest eraldi. Aga oluline on see, et meid ümbritseva keskkonna [teadus] ja selle sisu, näiteks maastikute uurimine, floristika, faunistika, see, mida tavapärases, ütleme, hüpoteesi testimise vormis ei kiputa finantseerima, saaks finantseeritud. See on oluline selleks, et tegelikult elukeskkond meie ümber mõjutab märkimisväärselt just sedasama – sellel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ja sellele, mis aitab kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. (Juhataja küsib, kas kõneleja soovib lisaaega.) Jah.

Auväärt saal! Inimesed, kes on televiisori taga! See on kindlasti üks päris hea seadus, mis paika sai. See ülevaade, mis anti sellest protsessist, oli suurepärane. Aga kuna ma olin natukene selle protsessi juures, siis ma tahaks rõhutada ühte asja või aspekti, mis on erakordselt oluline ja mis võib mõnikord jääda poliitilises ja ametkondlikus teksti vormistamises kahe silma vahele. Nimelt akadeemiline vabadus. Selle seadus[eelnõu] tegemisel, nagu eelkõneleja juba rääkis, olid esmases vormis teatud sellised klauslid, mis põhimõtteliselt oleks võimaldanud mõjutada seda, kuidas ja mida rahastatakse toetustega. Ja on väga hea, et see sellisel kujul sisse ei läinud, isegi kui debattides öeldi, et ega keegi seda halvasti ei kasuta, sest võib-olla praegu tõesti ei kasuta keegi seda halvasti, aga mingil järgmisel hetkel keegi teine poliitiline jõud võib tahta seda hoopis teistmoodi ja kurjasti kasutada. Nii et akadeemiline vabadus, otsustus selle üle, kuidas toimub teadustöö, kuidas toimub ülikooli juhtimine, peab jääma ikkagi ülikoolidele. Ja teine on muidugi ka see, et akadeemilise vabaduse puhul on oluline, et meil oleksid tagatud võimalikult mitmekesiseid seisukohad, sest ainult mitmekesiste seisukohtade omavaheline debatt võimaldab tegelikult jõuda teatud arvamustele, teatud arusaamistele. Seda debatti ja erinevaid arusaamisi ei tohiks tagasi lükata ka siis, kui see poliitikutele või ametnikele tundub vastumeelne. See on äärmiselt oluline. Ja loomulikult, akadeemilise vabaduse tagamine [seisneb] suures määras selles, kuidas on seadused tehtud. Seda me peame ise siit majast jälgima. Aga teise poole pealt ka ülikoolidel on oma roll selleks, et vaadata, kuidas akadeemilist vabadust rakendatakse, sealhulgas kõnevabadust. Seda mõnikord võidakse kuritarvitada. Hiljuti oli selline naljakas juhtum, et ühe ülikooli instituut võttis sõna ülikooli nimel ja ülikool ei pidanud vajalikuks seda mõjutada. See on tegelikult vabaduse kuritarvitamine, sellist asja ei tohiks olla. Ülikoolid peaksid kontrollima, et kõik, mida tehakse avalikkuses, oleks kindlalt kooskõlas eetiliste põhimõtetega, mille ülikool on vastu võtnud. Ja veelgi hullem on see, kui keegi tahab vastasseisukohta võtta ja ülikool proovib mõjutada, et see avalikuks ei läheks. Sellist asja ei tohi olla, põhimõtteliselt ei tohi olla. Ma loodan, et seda rohkem ei tule. Ja siis ma tahaksin natukene debateerida või mõtiskleda. § [21] lõikes 9 on sõnastatud, mis asjad on rahvusteadused. Rahvusteadused on ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus, ning kirjandusteadus, mille uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ja mis aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. Kunagi tulevikus peaks natuke mõtisklema, kas seda sõnastust muuta, sest siit jääb selline tunne, et meie kultuur on asi iseenesest, et seda ei mõjuta mingi meist väljaspool olev mõjur. See ei ole ju tegelikult nii. Meie rahvas ei eksisteeri vaakumis. Samuti ei ole olemas mingit eestlase geeni või poolaka geeni või inglase geeni. Kultuur toimib geenidest eraldi. Aga mis on oluline, on see, et meid ümbritseva keskkonna [teadus] ja selle sisu, näiteks maastikute uurimine, floristika, faunistika, see, mida tavapärases, ütleme, hüpoteesi testimise vormis ei kiputa finantseerima, saaks finantseeritud. See on oluline selleks, et tegelikult elukeskkond meie ümber mõjutab märkimisväärselt just sedasama – sellel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ja sellele, mis aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. (Juhataja küsib, kas kõneleja soovib lisaaega.) Jah.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Sest eesti kultuur paratamatult ei saanud tekkida Amazonase ürgmetsades, ei saanud tekkida Sahara kõrbes ega Alaska jääväljadel. See sai tekkida siin Maarjamaal sellisel kujul, nagu ta on. Nii et paratamatult, kui me räägime rahvusteadustest, on oluline rahvusteaduste all vaadata ka kõike seda, mis puudutab elustiku ja maastiku uuringuid. See, mis muidu hästi ei saaks rahastatud. Eks tulevikus peab vaatama, kuidas seda siia paremini sisse kirjutada. Aitäh!

Sest eesti kultuur paratamatult ei saanud tekkida Amazonase ürgmetsades, ei saanud tekkida Sahara kõrbes ega Alaska jääväljadel. See sai tekkida siin Maarjamaal sellisel kujul, nagu ta on. Nii et paratamatult on rahvusteadustest rääkides oluline vaadata ka kõike seda, mis puudutab elustiku ja maastiku uuringuid. See, mis muidu hästi ei saaks rahastatud. Eks tulevikus peab vaatama, kuidas seda siia paremini sisse kirjutada. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Tõnis Lukase. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tulin siia Isamaa fraktsiooni nimel, et tunnustada neid, kes selle seaduse viimistlemisel on osalenud, selle eest, et selle [eelnõu] nimel on palju tööd tehtud, vajadusel on tehtud kompromisse ja analüüsitud päris põhjalikult. Mõnikord niisugune eelnõude kallal jorutamine ei tasu ennast ära või on tempo alla löömiseks või lihtsalt raiskab aega. Antud juhul pean ütlema, et nende paari aasta jooksul, mis on pärast enam-vähem esialgse kuju [valmis] saamist valitsuses olnud valitsuse, aga väga pikalt ka Riigikogu menetluses, on see eelnõu veelgi küpsenud, väga paljuski tänu Margit Sutropile, kes on olnud kultuurikomisjoni poolt selle asja vedaja, kes valdkonda väga hästi tunneb, teaduseetika valdkonda niikuinii, aga ka üldiselt kogu seda raami ja sisu. Selle seaduse puhul on oluline ka seletuskiri, kus on viimistletud veel mitmeid niisuguseid küllalt põhimõttelisi osalt kompromisse, osalt kokkuleppeid, mis tuli kuhugi kirja panna, et need vähegi peaksid ja annaksid turvalisuse kas mingile grupile asutustele või mingi valdkonna teadlastele. Küllalt oluline on see, et selle seaduse menetlemise käigus lepiti kokku ka teaduse rahastamise proportsioonides, mis jällegi ei ole seaduse tekstis kirjas otseselt, aga mis annab lootust, et [ei jätku] vahepeal [tekkinud] küllaltki halb tendents, et teaduse põhiinstrumentides jääb raha kogu aeg proportsionaalselt vähemaks ja see pillutatakse ministeeriumide vahel laiali – teisi ministeeriumeid ei saa ju nii otseselt umbusaldada, aga siiski – võib-olla kaheldavate või mitte nii selgete parameetrite järgi ja mitte nii selge tegevuste kvaliteedikontrolliga. Samas on nii noortele teadlastele kui ka meie rahvusvaheliselt tuntud kollektiividele signaaliks ikkagi see, mis põhilistes instrumentides on, kui palju on grandi taotlemise võimalusi ja kui palju on baasfinantseerimine, kas see tõuseb. Vahepealsel ajal tulid sealt negatiivsed signaalid, kuigi teadusesse tuli justkui raha juurde. Ma loodan, et see etapp, kus ühe juhusliku kokkuleppega pandi asjad justkui näivalt õigeks, aga tegelikult tõi see kaasa negatiivse surve paljudele tõsistele teaduskollektiividele, nii rahalise surve kui ka ajalise surve, on möödas ja me hakkame siin natukene jälle liikuma koordinatsiooni ja niisuguse vennarahu poole. Mõned olulised asjad on veel, aga ma ei hakka neid kõiki siin üles lugema. Igal juhul ma arvan, et see seadus on tegemise käigus küpsenud. Aitäh kõigile tegijatele!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tulin siia Isamaa fraktsiooni nimel, et tunnustada neid, kes selle seaduse viimistlemisel on osalenud, selle eest, et selle [eelnõu] nimel on palju tööd tehtud, vajadusel on tehtud kompromisse ja analüüsitud päris põhjalikult. Mõnikord niisugune eelnõude kallal jorutamine ei tasu ennast ära või on tempo alla löömiseks või lihtsalt raiskab aega. Antud juhul pean ütlema, et nende paari aasta jooksul, mis on pärast enam-vähem esialgse kuju [valmis] saamist valitsuses olnud valitsuse, aga väga pikalt ka Riigikogu menetluses, on see eelnõu veelgi küpsenud, väga paljuski tänu Margit Sutropile, kes on olnud kultuurikomisjoni poolt selle asja vedaja, kes valdkonda väga hästi tunneb, teaduseetika valdkonda niikuinii, aga ka üldiselt kogu seda raami ja sisu. Ja lisaks seadusele on selle seaduse puhul oluline seletuskiri, kus on viimistletud veel mitmeid niisuguseid küllalt põhimõttelisi osalt kompromisse, osalt kokkuleppeid, mis tuli kuhugi kirja panna, et need vähegi peaksid ja annaksid turvalisuse kas mingile grupile asutustele või mingi valdkonna teadlastele. Küllalt oluline on see, et selle seaduse menetlemise käigus lepiti kokku ka teaduse rahastamise proportsioonides, mis jällegi ei ole seaduse tekstis kirjas otseselt, aga mis annab lootust, et [ei jätku] vahepeal [tekkinud] küllaltki halb tendents, et teaduse põhiinstrumentides jääb raha kogu aeg proportsionaalselt vähemaks ja see pillutatakse ministeeriumide vahel laiali – teisi ministeeriumeid ei saa ju nii otseselt umbusaldada, aga siiski – võib-olla kaheldavate või mitte nii selgete parameetrite järgi ja mitte nii selge tegevuste kvaliteedikontrolliga. Samas nii noortele teadlastele kui ka meie rahvusvaheliselt tuntud kollektiividele on signaaliks ikkagi see, mis põhilistes instrumentides on, kui palju on grandi taotluste võimalusi ja kui palju on baasfinantseerimine, kas see tõuseb. Vahepealsel ajal tulid sealt negatiivsed signaalid, kuigi teadusesse tuli justkui raha juurde. Ma loodan, et see etapp, kus ühe juhusliku kokkuleppega pandi asjad justkui näivalt õigeks, aga tegelikult tõi see kaasa negatiivse surve paljudele tõsistele teaduskollektiividele, nii rahalise surve kui ka ajalise surve, on möödas ja me hakkame siin natukene jälle liikuma koordinatsiooni ja niisuguse vennarahu poole. Mõned olulised asjad on veel, aga ma ei hakka neid kõiki siin üles lugema. Igal juhul ma arvan, et see seadus on tegemise käigus küpsenud. Aitäh kõigile tegijatele!

Suur tänu! Ja rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kultuurikomisjoni ettekandjalt juba kuulsime, et need on valdavalt kõik kultuurikomisjoni ettepanekud – ja neid ka arvestati –, aga ma pean ikkagi nad siinkohal teie ees üles lugema või neid tutvustama, et ka stenogrammi jääks täpselt see, mida Margit Sutrop meile siin juba eelnevalt ette kandis. Ehk siis 554 SE muudatusettepanekud. Kokku on neid 37 tükki. Esimene on esitatud kultuurikomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teine on samamoodi kultuurikomisjoni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Viienda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kuuenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Seitsmenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Samuti on kaheksanda esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Üheksanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. See oli üheksas, jah? Kümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Üheteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kaheteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmeteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Neljateistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Viieteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kuueteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Seitsmeteistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kaheksateistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Üheksateistkümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne esimese on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne teise on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne kolmanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne neljanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne viienda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne kuuenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne seitsmenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne kaheksanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kahekümne üheksanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümnenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne esimese on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne teise on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne kolmanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne neljanda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne viienda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmekümne kuuenda on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja kolmekümne seitsmenda on esitanud kultuurikomisjon. Ning juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu 554 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 554 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.