Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) kolmas lugemine
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt alusharidusseaduse vastuvõtmist, pidades seda vältimatuks sammuks eestikeelsele haridusele üleminekul ja laste võrdsete võimaluste tagamisel. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, rõhutades, et tagasiteed eestikeelselt õppelt ei ole, ning esindades Reformierakonna seisukohti. Seaduse vastuvõtmist peetakse kompromissiks, mis on vajalik laste parema tuleviku ja Eesti jätkusuutliku arengu huvides.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust alushariduse valdkonnas, käsitledes detailselt lastehoidude muutmist haridussüsteemi osaks ning kvalifikatsiooni- ja keelenõuete tõstmist. Ekspertiisi toetab PISA uuringute andmete kasutamine, et põhjendada Eesti hariduse kõrget kvaliteeti ja vajadust parandada muukeelsete laste tulemusi. Ta on teadlik seaduse pikaajalisest koostamisprotsessist ja selle õiguslikust alusest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik ja ühtaegu innustav, kasutades nii loogilisi argumente (viited PISA uuringutele) kui ka emotsionaalseid pöördumisi ("Head õed ja vennad hariduses"). Toon on kompromissi otsiv, rõhutades ühtsuse vajadust ("Me oleme üksteise kõrval") ja vastandumise kahjulikkust. Kõneleja kasutab korduvat rõhutamist (nt "lisaressursse, lisatuge ja lisamõistmist") ning väljendab kindlameelsust reformi elluviimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed puuduvad. (Kõne on peetud Riigikogus seaduseelnõu kolmandal lugemisel, kuid laiemad tegevusmustrid ei selgu.)
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud neile, kes tegelevad "vastandumine ja üksteisele süüdistuste esitamine" ning soovivad "separatistlikult moodustada rühmi". Vastuseis on poliitiliselt ja ideoloogiliselt põhjendatud, kuna need tegevused takistavad eestikeelse õppe- ja kasvukeskkonna täielikku juurutamist. Kõneleja lükkab tagasi igasuguse katse reformist taganeda või seda vältida.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ja kompromissi, märkides, et seaduseelnõu on valminud paljude huvigruppide nägemuste vahel üksmeele saavutamise tulemusena. Koostööstiil on tunnustav, tänades haridusasutuste juhte, õpetajaid, tugispetsialiste ja lapsevanemaid valmisoleku eest raskel perioodil koos töötada. Ta kutsub üles olema "üksteise kõrval" vastandumise asemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduskorraldusel ja ühtsete standardite loomisel kogu Eestis. Samas tunnistatakse spetsiifiliselt, et reformi elluviimine on "väga raske ülesanne" paljudes Eesti piirkondades, viidates regionaalsetele ressursside ja keelekeskkonna loomise probleemidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad vajadust eraldada haridusreformi edukaks läbiviimiseks "lisaressursse, lisatuge ja lisamõistmist". Investeerimist alusharidusse nähakse võtmena laste heaolule ja Eesti jätkusuutlikule arengule kaasa aitamiseks. Konkreetseid seisukohti maksude või regulatsioonide kohta ei esitata.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslik võrdsus ja integratsioon, mille eesmärk on tagada kõigile lastele, eriti muu kodukeelega lastele, parem ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele õppekeskkonnale. See on vajalik nende võimekuse parandamiseks ja hilisemaks edukaks teostamiseks Eesti ühiskonnas. Kõneleja rõhutab ka Eesti alushariduse kõrget kvaliteeti ja häid tingimusi (sooja toidu ja voodite olemasolu).
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täielikult Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) vastuvõtmisel, millega luuakse ühtne õiguslik alus alushariduse andmiseks. Kõneleja on seaduse tugev toetaja ja rõhutab selle pikaajalist ettevalmistustööd ning eesmärki viia lastehoiud haridussüsteemi osaks.
2 Analüüsitud kõnesid