Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) teine lugemine
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus õppimiskohustuse pikendamise eelnõule (447 SE), mida peetakse sammuks õiges suunas ja mis on kirjas koalitsioonileppes. Poliitiline fookus on suunatud haridustaseme tõstmisele ja noorte tööturule ettevalmistamisele, kasutades poliitika- ja tulemuspõhist raamistikku. Eesmärk on saavutada 2035. aastaks 90% keskhariduse omandanud 20–24-aastaste osakaal.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus haridus- ja kutseõppe valdkonnas, tuues esile detailseid statistilisi andmeid (nt 83% tase 2022. aastal, iga viies noor ilma kvalifikatsioonita). Kasutab teaduskirjandusele viitavat analüüsi koolist väljalangemise põhjuste kohta (individuaalsed eripärad, pere, kool, kogukond). Samuti käsitletakse süsteemi filosoofilisi küsimusi, nagu enesejuhtiv õppija ja haridussüsteemi vildakus.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on analüütiline, murelik ja samas optimistlik, rõhutades probleemi tõsidust ("šokeeriv arv," "külmavärinad") ning pakkudes lahendusi. Kasutab tugevalt loogilisi apelle ja andmeid, sidudes haridusprobleeme laiemate sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega (sotsiaalabi, politsei kulud). Stiil on ametlik ja detailne, sisaldades nii tehnilisi küsimusi kui ka laiemat filosoofilist arutelu.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegemist on seaduseelnõu teise lugemise ettekandega, mis viitab aktiivsele osalemisele seadusloome protsessis. Muster hõlmab eelnõu detailset tutvustamist, probleemide analüüsi ja koalitsiooni seisukohtade esitamist Riigikogu saalis.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastaste kritiseerimist ei esine; fookus on pigem süsteemsetel puudujääkidel ja riskidel (nt pädevate õpetajate puudus, ebapiisavad õppekavad, rahalised riskid). Kriitika on suunatud haridussüsteemi praegusele "viltusele" orientatsioonile, kus gümnaasium on eelistatud, ning noorte eneseusu puudumisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Viitab koalitsioonileppele kui eelnõu alusele ja palub Reformierakonnal eelnõud toetada, mis näitab tugevat koalitsioonisisese koostöö rõhutamist. Rõhutatakse riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema vastutuse täpsustamist, mis eeldab koostööd erinevate haldustasandite vahel.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul haridusstrateegial ja tööturu vajadustel Eestis. Mainitakse võrdluseks Soome ja Saksamaa haridussüsteeme, et näidata soovitud suunda, kuid puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik rõhuasetus.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab riiklikke investeeringuid haridusse, isegi kui need nõuavad lisaraha (vajadus leida 9,7 miljonit kutseõppe neljanda aasta jaoks alates 2029. aastast). Rõhutab, et haridusinvesteeringud toovad suurt rahalist tulu (arvutatud 98 000 eurot inimese kohta) ning vähendavad sotsiaal-, tervishoiu- ja politseikulusid.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne teema on hariduse kättesaadavus ja noorte sotsiaalne toimetulek, rõhutades vajadust taastada noorte eneseusk ja kohelda erinevate võimekustega lapsi võrdsena. Hariduse puudumist seostatakse otseselt probleemsest käitumisest tulenevate sotsiaalkuludega (sotsiaalabi, vangla).
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on haridusseaduse muutmine (447 SE) õppimiskohustuse kehtestamiseks kuni 18. eluaastani. Toetab aktiivselt eelnõu, mis täpsustab vastutust ja muudab kutseõppe paindlikumaks, luues võimaluse lisanduvaks õppeaastaks neile, kes ei ole koolis hakkama saanud.
5 Analüüsitud kõnesid