Kuude kaupa: Kalev Stoicescu
Kokku kuid: 15
Täielikult profileeritud: 15
10.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse rahastamise struktuurist, eristades sõjalist kaitset (üle viie protsendi SKP-st) ja mittesõjalisi võimeid. Ta kasutab spetsiifilisi finantstermineid (lisasummad, investeeringuteks ettenähtud raha) ja tugineb Päästeameti juhtkonna hinnangutele investeeringute ebapiisavuse kohta.
09.2025
17 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus riigikaitse, kriisiohje ja kaitse-eelarve küsimustes, esinedes korduvalt Riigikaitsekomisjoni ettekandjana. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt "silotornide efekt", "EUNAVFOR Aspides", "ARF", "SNF") ja viitab detailsetele seaduseelnõudele ning Riigikontrolli kriitikale. Näitab põhjalikku teadmist nii sõjalistest võimetest (merevägi, rahvusvahelised operatsioonid) kui ka tsiviilkaitsest (varjendid, elanikkonna teavitamine).
06.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja elanikkonnakaitse valdkonnas, käsitledes detailselt nii jalaväemiinide konventsioonist taganemist kui ka varjumise ja ohuteavituse süsteemi (EE-ALARM) loomist. Tal on põhjalikud teadmised Riigikogu menetluslikest otsustest, olles Riigikaitsekomisjoni ettekandja, ning ta tunneb Eesti õigeusu kiriku kanoonilist ajalugu ja alluvussuhteid. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "depositaar", "tomos" ja viitab konkreetsetele seadusesätetele.
05.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvaheliste relvastuskontrolli konventsioonide ja Eesti diplomaatilise ajaloo alal, viidates oma varasemale kogemusele suursaadikuna 1997. aastal. Ta on kursis Riigikogu menetlusreeglitega ja kasutab täpseid termineid eelnõu menetlemise ning rahvusvaheliste kokkulepete (depositaar, osalisriigid) kontekstis. Ekspertiis on kontsentreeritud julgeolekupoliitika ja seadusandliku protseduuri valdkondadele.
04.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksunduse õiguslikes aspektides, eriti varamaksu ja eluks vajaliku vara kaitse teemal, viidates õiguskantsleri seisukohtadele. Samuti puudutatakse finantsmehhanisme, tuues näiteks eluasemelaenude intressimäärade tundlikkuse ja selle tagajärjed.
03.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust nii rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise juriidilistes ja menetluslikes detailides (nt. EL-i direktiivid, väärteomenetlus) kui ka riigikaitse valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt. "strateegilise kauba rikkumiste kriminaliseerimine") ja esitab matemaatilisi arvutusi. Eelkõige rõhutab ta sanktsioonide efektiivsust ja hoiatab ebamõistliku indekseerimise (1.3) pikaajaliste kulude eest, arvutades välja potentsiaalse 1380% kasvu.
02.2025
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust välis- ja julgeolekupoliitikas, eriti Läänemere merejulgeoleku ja kriitilise taristu kaitsmise alal. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat rahvusvahelise õiguse (nt selle devalveerimine) ja hübriidsõja kontekstis. Ekspertiis avaldub ka konkreetsete seaduseelnõude (nt 565) ja taristute (Balticconnector, Estlink 2) üksikasjalikus käsitlemises.
01.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse planeerimise, võimearenduse ja eelarvestrateegia vallas, viidates konkreetsetele summadele, ajakavadele ja Kaitseväe juhataja nõuannetele. Ta kasutab tehnilist keelt, selgitades detailselt EL-i eelarvepositsiooni reegleid, struktuurifondide kasutuspiiranguid ja CO2 enampakkumistulu regulatsioone. Lisaks näitab ta teadmisi rahvusvahelisest õigusest ja organisatsioonidest, tuginedes oma varasemale kogemusele Eesti esimese suursaadikuna OSCE-s.
12.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja sõjaliste operatsioonide valdkonnas, käsitledes detailselt NATO (ARF, SNF) ja EL-i (Aspides) missioone. Ta esitab täpseid protseduurilisi detaile eelnõude menetlemisest Riigikaitsekomisjonis ning kasutab tehnilist teavet (nt Aspidese etümoloogia ja Kaitseväe tegevuskulude arvelt kaetud missiooni maksumus €71 269).
11.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust riigikaitse ja välisoperatsioonide vallas, kasutades spetsiifilisi termineid (nt ARF, SNF, EUNAVFOR ASPIDES, SACEUR). Ta esitab detailseid ülevaateid operatsioonide eesmärkidest, geograafilistest piirkondadest (Punane meri, Pärsia laht) ja Eesti panuse suurusest (kuni 3 või 76 kaitseväelast). Ekspertiis põhineb tihedal suhtlusel Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi ametnikega.
10.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja julgeolekupoliitika vallas, kasutades konkreetseid SKP protsente, NATO eesmärke ja investeeringute summasid (nt 1,6 miljardit eurot lisainvesteeringuid). Lisaks on tal põhjalikud ajaloolised teadmised Krimmi tatarlaste saatusest, viidates konkreetsetele sündmustele, daatumitele (1783, 1944, 2014) ja ohvrite arvudele.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles autoriteeti laia riigikaitse strateegia, NATO kollektiivkaitse ja piirivalve küsimustes. Ta kasutab tehnilisi termineid (HNS, RES, julgeolekumaks) ning käsitleb riigikaitset tervikliku, mitut valdkonda (sh küberkaitse, elutähtsad teenused) hõlmava süsteemina. Samuti on ta kursis kaitseväe teenistuskultuuri arenguvajadustega ja idapiiri infrastruktuuri hetkeseisuga.
05.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, sanktsioonipoliitika ja kaitsetööstuse arengu teemadel. Ta on kursis Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu juriidiliste ja poliitiliste nüanssidega, rõhutades vajadust tegutseda seaduste raames. Samuti demonstreerib ta teadmisi eelarve tasakaalustamise vajadusest, viidates kärbete, maksutõusude ja investeeringute kombinatsioonile.
03.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib teadmisi rahvusvaheliste lepingute denonsseerimise protseduurides ja Venemaa poliitilise olukorra analüüsimisel. Ta kasutab poliitilist ja moraalset argumentatsiooni, kirjeldades Venemaa režiimi kui kuritegelikku diktatuuri ja analüüsides valimiste ebaausust. Asjatundlikkus on pigem väärtuspõhine kui tehniline.
02.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust välis- ja julgeolekupoliitika alal, käsitledes NATO kollektiivset heidutust ja diplomaatia rolli rahvusvahelises vastasseisus. Eriti detailne on ta Ukraina sõjakuritegude teemal, viidates Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) arreteerimisorderitele ja esitades andmeid küüditatud laste arvu kohta. Ta on teadlik ka Euroopa kaitsetööstuse arendamise ja majandusmudeli muutmise vajadusest.