Päevakorra profiil: Kalev Stoicescu
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Krimmi tatarlaste 1944. aasta küüditamise genotsiidiaktiks tunnistamisel ja Venemaa Föderatsiooni okupatsioonipoliitika hukkamõistmisel. Kõneleja toetab Riigikogu avaldust 521 AE väga tugevalt, rõhutades selle vastuvõtmise moraalset, eetiliselt ja poliitilist vajalikkust. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes ajaloolisele õiglusele ja rahvusvahelisele õigusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Krimmi tatarlaste ajaloost, esitades konkreetseid arve küüditamise ulatuse (vähemalt 191 000 inimest) ja varasemate väljarännete kohta. Kasutatakse ajaloolisi fakte ja statistikat, et põhjendada genotsiidi määratlust, viidates konkreetsetele isikutele (Katariina Suur, Jossif Stalin, Lavrenti Beria) ja sündmustele (1783, 1944, 2014).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga emotsionaalne ja hukkamõistev, kasutades tugevaid ja negatiivseid metafoore (nt "prussakad," "verine diktaator," "kuulsa timuka") Nõukogude ja Tsaari-Venemaa kuritegude kirjeldamiseks. Apellatsioon on suunatud nii loogikale (ajaloolised andmed) kui ka moraalitundele, rõhutades õudust ja ebaõiglust. Toon on kiireloomuline ja nõuab ühehäälset toetust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu avalduse esimesel lugemisel. Kõneleja viitab oma allkirja andmisele avaldusele, mis näitab aktiivset osalemist eelnõu algatamise faasis.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu juhid (Stalin, Beria) ja tänapäeva Venemaa Föderatsioon, keda süüdistatakse kuritegelikus poliitikas, okupatsioonis ja krimmitatarlaste kultuuri hävitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub režiimide jõhkrusele ja kuritegudele, nagu küüditamine ja sundvenestamine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on antud eelnõu osas koostööaldis, tänades algatuse eest kolleegi Matit ja kutsudes Riigikogu üles avaldust ühehäälselt toetama. See viitab soovile saavutada laiapõhjaline poliitiline konsensus rahvusvahelise õigluse küsimuses.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvaheline, keskendudes Krimmi poolsaare ajaloole, Krimmi tatarlaste saatusele ja Venemaa agressioonile Ukrainas. Mainitakse ka Kesk-Aasia (Usbekistan) rolli küüditamise sihtkohana.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Mainitakse Nõukogude võimu poolt ära võetud vara kompenseerimata jätmist tagasipöörduvatele krimmitatarlastele, kuid laiemad majandusvaated puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on põlisrahva (krimmitatarlaste) õigused, nende kultuuri säilitamine ja genotsiidiaktide hukkamõistmine. Rõhutatakse rahvuse hävitamise jõhkraid meetodeid ja sundvenestamise ohtu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu avalduse 521 AE toetamine, millega tunnistatakse krimmitatarlaste küüditamine genotsiidiks. Kõneleja on algatuse toetaja ja allkirja andja, rõhutades avalduse vastuvõtmise vajadust.
2 Analüüsitud kõnesid