Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-06-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Eesti juudi kogukonna turvalisusel ja Eesti välispoliitikal Iisraeli-Palestiina konflikti osas. Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu Eesti ÜRO hääletustele, mis tema hinnangul toetavad Hamasi juhitavat Palestiina omavalitsust ja ohustavad kohalikku julgeolekut. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, nõudes riigilt selget strateegiat kogukonna kaitseks vihakõnede ja -tegude taustal.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi välispoliitika ja julgeolekuküsimuste alal, viidates konkreetsetele ÜRO hääletuste kuupäevadele (2023. a detsember, 2024. a september) ja sündmustele (Alla Jakobsoni pöördumine, Palestiina esindaja külastus). Erialateadmised ilmnevad ka strateegilise kommunikatsiooni teema tõstatamisel seoses Hamasi ühepoolsete andmete levikuga Eesti avalikus ruumis. Samuti tehakse vahet Palestiina omavalitsusel ja riigil.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga konfronteeriv, tungiv ja süüdistav, eriti vastates välisministrile, keda süüdistatakse ülbes ja asjakohatus käitumises ning demagoogitsemises. Kasutatakse nii emotsionaalseid näiteid (Pariisi Bolt takso, juudi kogukonna hirm) kui ka konkreetseid fakte (hääletuste kuupäevad) oma seisukohtade toetamiseks. Kõneleja kasutab otseseid süüdistusi valeväidete esitamises ja küsib protseduuriliselt, kas ministri käitumine kvalifitseerub laimuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu infotundides ja tegeleb korduvalt samade välispoliitiliste teemadega, mainides, et on ÜRO hääletuste kohta ka varem küsinud. Tegevusmuster näitab järjepidevat valitsuse vastutusele võtmist konkreetsete välispoliitiliste otsuste eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud välisministri ja valitsuse vastu, kritiseerides teravalt nii välispoliitilisi otsuseid (Iisraeli vastased hääletused) kui ka ministri käitumist Riigikogu saalis. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii sisulist (poliitika) kui ka protseduurilist (ebakohane süüdistamine, ülbus) tasandit. Kõneleja ei välista kompromissi, vaid nõuab vastutust ja strateegia loomist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel konfliktidel (Iisrael/Palestiina) ja nende otsesel mõjul Eesti sisejulgeolekule. Rõhutatakse konkreetse kogukonna (Eesti juudi kogukond) turvalisust ja viidatakse kohalikele sündmustele (Alla Jakobsoni pöördumine, kõnekoosolekud EKA-s).
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalset julgeolekut ja vähemusgrupi (juudi kogukond) kaitset vihakõnede ja radikaliseerumise taustal, mis on seotud rahvusvahelise konfliktiga. Rõhutatakse vajadust riikliku strateegia järele kogukonna turvalisuse tagamiseks ja muret tuntakse loosungite "Jõest mereni" leviku pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel ja nõudmisel luua riiklik strateegia juudi kogukonna kaitseks. Oluline rõhk on ka Riigikogu protseduurireeglite ja ministri käitumise kohasuse küsimuse tõstatamisel, viidates võimalusele, et tegemist on laimuga.
3 Analüüsitud kõnesid