Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt perepoliitika ja rahvastiku teemadele, rõhutades vajadust tõenduspõhise lähenemise järele. Esineja kritiseerib teravalt valitsuse (Reformierakonna) poliitilist kallutatust teaduspõhisuse defineerimisel, viidates varasemate meetodite ebaausale ümberhindamisele. Peamine suund on toetada peresid ja lapsi, eriti praeguses raskes toimetulekuolukorras, ning see on nii tulemus- kui ka väärtuspõhine.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Tugev asjatundlikkus on rahvastikupoliitika ja perepoliitika valdkonnas, viidates varasemale tööle rahvastikuministrina ja koostööle Lea Danilson-Järgiga. Kasutab korduvalt tehnilisi termineid nagu "tõenduspõhine" ja "teaduspõhine poliitika" ning teab täpseid eelarvenumbreid (nt 101 000 eurot huviringitoetuseks). Ekspertiis hõlmab ka teadmisi sellest, kuidas poliitilised otsused mõjutavad sündimust ja perede toimetulekut.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on konfronteeriv ja kriitiline, kasutades tugevaid süüdistusi isikliku käitumise ja poliitilise hüpokraatia teemal ("pada sõimab katelt"). Kasutatakse nii loogilisi apelle (nõudes tõenduspõhisust) kui ka emotsionaalseid süüdistusi (viidates solvavatele ja häbimärgistavatele postitustele). Toon on formaalne, kuid sisult terav ja otsekohene.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb täiskogu istungil, esitades ministrile korduvaid küsimusi. Viitab varasematele omavahelistele vestlustele ministriga ("me oleme selle küll omavahel selgeks rääkinud"), mis näitab aktiivset suhtlust ka väljaspool ametlikke istungeid.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on minister Karmen Joller ja kaudselt Reformierakond. Kriitika on intensiivne ja kahetine: see puudutab nii isiklikku käitumist sotsiaalmeedias (inimeste üleskütmine ja solvamine) kui ka poliitilist ebakõla teaduspõhiste meetodite tunnustamisel. Vastaseid süüdistatakse poliitilises silmakirjalikkuses ja perede toetamise eiramises 2026. aasta eelarves.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Viitab positiivselt varasemale koostööle osakonnajuhataja Lea Danilson-Järgiga teaduspõhise perepoliitika loomisel. Praeguses kontekstis puudub igasugune märk kompromissivalmidusest ministriga, vaid pigem nõutakse varasemate meetmete taastamist.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul perepoliitikal ja eelarvel, kuid rõhutatakse, et suurperedele mõeldud huviringitoetus aitas oluliselt maapiirkondade peresid. Seega on regionaalne aspekt seotud maapiirkondade perede toimetuleku parandamisega.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated toetavad sihipärase sotsiaal- ja peretoetuste taastamist, eriti suurperedele. Rõhutatakse, et riigil on kohustus anda raskes toimetulekuolukorras inimestele signaal toetuse kohta, leides selleks vajalikud vahendid eelarvest, mis on jäänud üle sündimata lastest.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on perepoliitika, sündimus ja suurperede toetamine. Esineja toetab tugevalt riiklikku signaali perede ja laste toetamiseks, pidades oluliseks taastada huviringitoetus kooliealistele lastele alates pere neljandast lapsest.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on 2026. aasta eelarveaastal, kritiseerides meetmete puudumist perepoliitika valdkonnas. Prioriteediks on kas taastada suurperedele mõeldud huviringitoetus (101 000 eurot) või algatada eelnõu lapsetoetuste ja suurperetoetuste suurendamiseks.
8 Analüüsitud kõnesid