Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2025-09-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on valitsuse maksupoliitika teraval kritiseerimisel, väites, et see soosib jõukamaid ja kahjustab madalapalgalisi, eriti tulumaksuvabastuse kontekstis. Samuti on tugev seisukoht peretoetuste suurendamise poolt, nõudes lastetoetuse tõstmist 80 eurolt 100 eurole, kasutades selleks madala sündimuse tõttu üle jäänud eelarveraha. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades sotsiaalset õiglust ja perede toimetulekut.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahanduspoliitika ja eelarve detailide osas, viidates tulumaksuvabastusele ja küsides konkreetseid summasid eelarveridadelt. Ta toob esile oma varasema kogemuse Rahandusministeeriumi avalike suhete juhina. Samuti on tal teadmised sotsiaalkomisjoni tööst, perepoliitika analüüsist ja varasematest seadusandlikest algatustest (nt 2022. aasta peretoetuste tõstmine).
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on konfronteeriv ja kriitiline, eriti rahandusministri ja valitsuse suunas, kasutades otseseid küsimusi ja palveid ("küsimuse-palvega"). Kõneleja kasutab poliitiliste vastaste ründamiseks nii poliitilist sisu kui ka retoorilisi võtteid, heites ette valitsuskaaslase ebatsensuurset keelekasutust. Toon on formaalne, kuid terav, rõhutades vajadust perede toetamiseks ja valitsuse korrale kutsumiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma esimesele töönädalale, mis näitab kas uut rolli või hiljutist naasmist aktiivsesse tegevusse Riigikogus. Ta osaleb sotsiaalkomisjoni töös ja kohtub fraktsioonis ministritega, näidates aktiivset osalemist komisjonide ja fraktsiooni tasandil.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti rahandusministrile, Kristen Michalile ja Kristina Kallasele. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksude ebaõiglus, automaksu erandite puudumine) kui ka isiklikule tasandile, heites Kallasele ette ebatsensuurse sõna kasutamist riigi rahalise olukorra kirjeldamisel. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes ministrite korrale kutsumist.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab positiivsele varasemale koostööle Isamaa fraktsiooniga 2022. aastal peretoetuste tõstmisel. Praeguses olukorras on koostöö valitsusega puudulik, mistõttu ta pöördub rahandusministri poole palvega kutsuda oma sotsiaalministrist kolleeg korrale peretoetuste raha kasutamise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikel poliitilistel teemadel, hõlmates maksundust, sotsiaaltoetusi ja kaitseväe teemasid. Kohalik või regionaalne fookus puudub.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on tugevalt suunatud sotsiaalsele õiglusele ja tulude ümberjaotamisele, vastandudes maksupoliitikale, mis soosib jõukamaid. Toetab riigi ülejääva raha suunamist peretoetuste suurendamiseks, et parandada madalapalgaliste toimetulekut. Kahtleb valitsuse hinnangus riigi rahalisele küllusele ja nõuab selle kvantifitseerimist.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus perepoliitikal, nõudes lasterikaste perede toetamist ja lastetoetuste ning üksikvanema toetuse tõstmist. Põhjenduseks tuuakse madal sündimus ja vajadus anda peredele "soe signaal", et riik on nende taga. Puudutab ka Kaitseväe teemat, kritiseerides vastaspartei algatatud arutelu naiste kohustusliku teenistuse üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelarveprotsessil ja sotsiaaltoetuste muudatustel järgmisel eelarveaastal. Peamine prioriteet on kasutada madala sündimuse tõttu üle jäävat raha lastetoetuse ja üksikvanema toetuse tõstmiseks 100 euroni. Kõneleja on toetaja rollis, viidates varasemale Isamaa algatusele ja sotsiaalkomisjoni tööle.
4 Analüüsitud kõnesid