Istungi profiil: Riina Solman

XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund

2025-10-22

Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on kohtusüsteemi reformimisel (venivad menetlused, kohtunike stress), regionaalpoliitilisel tasakaalul (Jõhvi kohtumaja, koolivõrgu koomale tõmbamine) ja sündimuspoliitika muutmisel valdkondadeüleseks peaministri vastutusalaks. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele kohtureformi osas ja varasematele eelarveotsustele, mis on mõjutanud peretoetusi. Seisukohad on tugevalt suunatud süsteemi toimivuse parandamisele ja demograafiliste eesmärkide saavutamisele.

5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ekspertiis ilmneb kohtusüsteemi probleemide detailides, viidates konkreetsetele kohtunikele ja Riigikohtu esimehe Villu Kõve artiklile. Samuti näidatakse teadmisi demograafia ja haridusvaldkonna rahastamise analüüsidest, rõhutades vajadust arvestada väiksemate põlvkondadega. Tehnoloogilises plaanis küsitakse paindliku tööjaotuse, digilahenduste ja tehisintellekti turvalise kasutamise kohta kohtute tugiülesannetes.

5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on üldiselt formaalne ja analüütiline, toetudes küsimustes konkreetsetele allikatele nagu "Pealtnägija" ja ERR. Dialoog rahandusministriga on kohati isiklik ja kaasahaarav, kasutades retoorilisi võtteid (nt viide ministri vanaisaks olemisele) perepoliitika teema rõhutamiseks. Üldtoon on nõudlik ja murelik, kutsudes ministreid üles konkreetseid plaane esitama.

5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne infotunnis, esitades mitu detailset küsimust nii justiits- kui ka rahandusministrile. Muster hõlmab hiljutiste meediaallikate ja ekspertanalüüside (nt Joller analüüs) kasutamist poliitilise surve avaldamiseks ja teemade päevakorda toomiseks.

5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele (nt kohtureformi plaanide puudumine) ja eelnevate valitsuste konkreetsetele kärpeotsustele. Eriti tuuakse esile lasterikaste perede huviringitoetuse kärpimine 101 000 euro ulatuses, mis oli suunatud maapiirkondade peredele. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgeid samme ja visiooni.

5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetub poliitiliste ettepanekute tegemisel ekspertide analüüsidele ja varasematele poliitikate rakendamise mudelitele (nt Liisa Pakosta võrdsuspoliitika). Ministriga püütakse luua dialoogi, isegi kui küsimused on nõudlikud, ning väljendatakse rahulolu konstruktiivse arutelu üle.

5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus, rõhutades kohtuasjade lahendamise kiiruse erinevusi piirkonniti (Tallinn vs Tartu/Pärnu). Eraldi tuuakse esile Ida-Virumaa ja Jõhvi kohtumaja säilitamise vajadus regionaalpoliitilise instantsina. Samuti väljendatakse muret koolivõrgu koomale tõmbamise plaanide pärast, mis mõjutaks maapiirkondi.

5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad demograafiliste muutuste finantsjuhtimisele haridusvaldkonnas. Nõutakse, et väiksemate põlvkondade arvelt teenuste pakkumisel üle jääv raha jääks lastega perede teenuste jaoks, mitte ei suunataks muudele poliitikatele. Väljendatakse vastuseisu spetsiifilistele sotsiaalsetele kärpetele, mis mõjutavad perede toimetulekut.

5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on sündimus- ja perepoliitika, mida tuleks rakendada valdkondadeüleselt peaministri vastutusel. Rõhutatakse, et riigil on hoovad, et aidata peredel saavutada soovitud laste arv, ning kritiseeritakse vahendite puudumist. Oluline on ka laste teenuste ja huviringitoetuste säilitamine maapiirkondades.

5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on süsteemsetel reformidel ja strateegilisel planeerimisel, mitte konkreetsetel seaduseelnõudel. Prioriteedid hõlmavad kohtusüsteemi reformi (sh digilahenduste ja AI kasutuselevõtt) ning rahvastikupoliitika valdkondadeülese juhtimise sisseviimist valitsuse tasandil.

5 Analüüsitud kõnesid