Istungi profiil: Riina Solman

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

2024-11-06

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes hääleõiguse piiramisele kohalikel valimistel nii kolmandate riikide kodanikele kui ka määratlemata kodakondsusega isikutele. Kõneleja rõhutab, et see on põhimõtteline väärtusküsimus, mille eest Isamaa on järjekindlalt seisnud. Ta kritiseerib valitsuse kompromissettepanekut, mis säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse, pidades seda sotside pantvangis olemiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisõiguse ja põhiseaduse muutmise protsesside osas, tuues esile koalitsiooniläbirääkimiste detaile nii riigi kui ka Tallinna tasandil. Kasutatakse võrdlevaid näiteid teistest EL-i riikidest (Saksamaa, Läti), kus kolmandate riikide kodanikel puudub valimisõigus. Ekspertiis keskendub poliitilisele strateegiale ja põhiseaduslikele muudatustele.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kuid terav ja konfronteeriv, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi ("kas te olete sotside pantvang?"). Kõneleja rõhub vastutustundele ja väärtustele, süüdistades valitsust poliitilises pantvangis olemises. Toon on kriitiline, kuid samas tunnustatakse peaministri initsiatiivi teema tõstatamisel.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad aktiivset osalemist Riigikogu infotunnis, reageerides kiiresti viimaste päevade meediakajastusele ja koalitsioonis lahvatanud erimeelsustele. Kõneleja viitab varasematele poliitilistele sündmustele, sealhulgas Tallinna koalitsiooniläbirääkimistele. Muud isiklikud tegevusmustrid pole andmetest nähtavad.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse peaministri pantvangi võtmises. Kriitika on poliitiline ja väärtuspõhine, keskendudes kompromissettepanekule, mis säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse. Vastaseid süüdistatakse vastutustunde puudumises ja agressorriigi toetajate eelistamises.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on tinglikult tunnustav, kiites peaministrit vastutustunde ja initsiatiivi eest hääleõiguse küsimuses. Samas nõutakse laiapõhjalist vastutustunnet, kutsudes üles kaasama aruteludesse kõiki Riigikogu erakondi. Kõneleja rõhutab, et Isamaa on valmis koostööks, kuid ei tee järeleandmisi põhimõttelistes väärtusküsimustes.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on riiklik (põhiseaduse muutmine), kuid rõhutatakse Tallinna linna tasandil alguse saanud poliitilist võitlust hääleõiguse küsimuses. Kasutatakse ka rahvusvahelisi võrdlusi (Läti, Saksamaa) Euroopa Liidu kontekstis, et toetada riiklikku poliitikat.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse valimisõiguse piiramist, mis on tihedalt seotud julgeoleku ja kodakondsuse/integratsiooni teemadega. Rõhutatakse, et isikud, kes ei ole 30 aasta jooksul Eesti kodakondsust soovinud, ei peaks omama otsustuskogude valimise õigust. See seisukoht on tugevalt põhjendatud viitega agressiivse naaberriigi presidendi toetamisele nende isikute poolt.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise protsessi algatamisel, et piirata kohalike omavalitsuste valimistel hääleõigust. Kõneleja on selle algatuse tugev pooldaja, nõudes piirangute laiendamist ka määratlemata kodakondsusega isikutele. Eesmärk on saavutada maksimaalne piirangute ulatus.

2 Analüüsitud kõnesid