Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
2024-05-08
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuspartei Eesti 200 suhtes, keskendudes nende ebakompetentsusele ja ebaeetilisele käitumisele. Peamised rõhuasetused on valitsuse suutmatus kokkuleppeid täita (kärped, majandusplaanid) ning intellektuaalomandi ja kaubamärgi kaaperdamine. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sooritusele kui ka väärtustele, seades kahtluse alla erakonna usaldusväärsuse. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja eetiline.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailselt tundmist Eesti 200 erakonna kujunemisloo, kaubamärgi vaidluste ja kultuuritegelaste seotuse osas, viidates konkreetsetele isikutele nagu Kärt Summatavet ja Pille Lill. Samuti on tal teadmisi valitsuse sisemistest protseduuridest, nagu koalitsiooninõukogu otsused ja ministrite (Kallas, Riisalo) avalikud teadaanded. Eraldi rõhutatakse teadmisi autoriõiguse ja kaubamärgi eetilise kasutamise teemal (Eurovisiooni tantsu näitel).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt süüdistav ja võitlev, kasutades konkreetseid näiteid ja anekdoote Eesti 200 ebaõnnestumistest ja ebaeetilisest käitumisest. Kasutatakse tugevaid sõnu nagu "kaaperdama," "pahatahtlik kaubamärgivargus" ja "tüssamine." Kõneleja esitab oma kriitika peamiselt retooriliste küsimuste vormis, et rõhutada vastaspoole ebaõnnestumisi ja ebaeetilisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu infotunnis, kasutades seda platvormi valitsuse ja ministrite vastutusele võtmiseks nii hiljutiste kui ka ajalooliste sündmuste eest. Viidatakse hiljutistele sündmustele, nagu koalitsiooninõukogu istung ja Eurovisiooni kampaania, näidates kiiret reageerimist päevakajalistele teemadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Eesti 200 erakond ja selle juhtfiguurid (Margus Tsahkna, Kristina Kallas, Tiit Riisalo, Riigikogu esimees), keda süüdistatakse süstemaatilises ebaõnnestumises ja ebaeetilises käitumises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele sooritusele (lubaduste täitmata jätmine) kui ka isiklikule aususele (kaubamärgi vargus, kokkuleppeta kopeerimine). Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse selget eetilist sõnumit.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja keskendub täielikult valitsuse ja koalitsiooni sisemiste vastuolude ja ebaõnnestumiste esiletoomisele. Puudub igasugune viide koostööle, kompromissile või erakondadevahelisele läbisaamisele. Stiil on puhtalt opositsiooniline ja konfronteeriv.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel, käsitledes valitsuse tegevust, majandusplaane ja Eesti esindamist kultuurivaldkonnas (Eurovisioon). Puuduvad viited konkreetsetele piirkondlikele projektidele või kohalikele kogukondadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on kaudsed, kritiseerides valitsuse suutmatust kokku leppida ja ellu viia väljakuulutatud "üleväljakärpeid" ning Tiit Riisalo majandusplaani eiramist. See viitab murele eelarvedistsipliini puudumise ja valitsuse majandusliku ebaefektiivsuse pärast.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kultuuritegelaste ja loojate eetilise kohtlemise ning intellektuaalomandi kaitse. Kõneleja kritiseerib teravalt poliitilise erakonna tegevust, mis kahjustab loojate huve ja kasutab nende loomingut ilma kokkuleppeta, rõhutades aususe ja eetika tähtsust ühiskonnas.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on valitsuse tegevuse ja eetiliste standardite kontrollimisel ning Riigikogu juhtkonna tegevuse kritiseerimisel (maksumaksja raha eest korraldatud aruteluring). Konkreetsed seadusandlikud prioriteedid, eelnõud või parandused, mida kõneleja ise toetaks või algataks, puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid