Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2025-09-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja on valitsuskoalitsiooni fiskaal- ja sotsiaalpoliitika tugev vastane, keskendudes eriti uute maksude (automaks, tulumaksutõus) ja peretoetuste kärbete vastustamisele. Tema seisukohad on intensiivselt väärtuspõhised, rõhutades lasterikaste perede, pensionäride ja maapiirkondade elanike kaitset. Oluliseks teemaks on ka riigi julgeolek, eriti seoses Vene kodanike valimisõiguse ja kontrollimatu sisserändega.
23 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib järjepidevat ja detailset asjatundlikkust sotsiaalpoliitika valdkonnas, käsitledes peretoetusi, pensionide maksustamist ja hooldereformi, viidates sealhulgas Riigikontrolli audititele. Samuti on tal tugev regionaalpoliitiline fookus, analüüsides maksude ja riigiasutuste sulgemise mõju maapiirkondadele. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (sündide arv, maksusummad) oma argumentide toetuseks.
23 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on võitluslik ja tungiv, kasutades sageli emotsionaalseid ja isiklikke apelle (nt lasterikaste perede appikarjed, südantlõhestav kiri) poliitika negatiivse mõju illustreerimiseks. Ta on väga kriitiline vastaste suhtes, süüdistades ministreid põhiseaduse rikkumises, viha õhutamises ja valetamises (nt Kaja Kallasele viidates). Stiil on ametlik, kuid sageli terav ja vastanduv.
23 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on Riigikogus väga aktiivne, esitades regulaarselt arupärimisi ja ettepanekuid peaministrile ja mitmele ministrile (Signe Riisalo, Kristen Michal, Lauri Läänemets, Kristina Kallas, Piret Hartman, Igor Taro). Tema tegevus on sageli reaktiivne, vastates kiiresti meedias kajastatud sündmustele ja uudistele (nt EKA otsus, AK uudis, Maaleht).
23 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja konkreetsed ministrid, eriti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, keda nimetatakse "Eesti ajaloo kõige lapsevaenulikumaks ministriks". Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, kärped) kui ka isiklik, süüdistades vastaseid ebaeetilises käitumises (hooldekodude ärihuvid, poliitilise kultuuri rikkumine) ja valetamises. Kompromissivalmidust ei väljendata.
23 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb selgelt Isamaa fraktsiooni nimel, esitades arupärimisi sageli koos fraktsioonikaaslastega (nt Riina Solman, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Aivar Kokk). Koostöö piirdub fraktsiooni siseste algatustega; puuduvad viited laiemale erakondadeülesele koostööle.
23 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõnelejal on tugev regionaalne fookus, rõhutades valitsuse poliitika negatiivset mõju maapiirkondadele. Ta toob esile, et automaks ja avalike teenuste (nt Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, poed) kadumine süvendavad regionaalset ebavõrdsust ja raskendavad pereelu maal (nt Lääne-Nigula vald, Leevaku, Veriora).
23 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on maksutõusude (automaks, tulumaks) ja riigieelarve kahjustamise vastu, kritiseerides maksuküüru kaotamise plaani kui 500 miljoni euro suurust kahju riigieelarvele. Ta kaitseb liberaalseid põhimõtteid säästude haldamisel, kaitstes teise pensionisamba vabaks laskmist. Majanduspoliitika peaks tema hinnangul toetama perede majanduslikku kindlustatust ja vältima vaesuse süvenemist.
23 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne teema on demograafiline kriis ja lasterikaste perede toetamine, vastustades peretoetuste kärpeid ja automaksu. Ta rõhutab ka eakate väärikat vananemist ja koduhooldust. Lisaks käsitleb ta sisserände küsimust, seostades kontrollimatu sisserände demograafilise kriisi lahendamise asemel siseturvalisuse ohtude ja eelarvekuludega.
23 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel arupärimiste kaudu. Ta on algatanud ettepanekuid, mis puudutavad kohalike omavalitsuste õigust piirata renditavate kergliikurite kasutamist ning nõudnud Vene kodanike valimisõiguse peatamise eelnõu esitamist. Samuti nõuab ta hariduskorralduse muutmist põhikooli lõpueksamite osas.
23 Analüüsitud kõnesid