Päevakorra profiil: Riina Solman
Sõnumiselgus
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioneerib end valitsuspartei (Eesti 200) tegevuse ja eetilise käitumise tugeva kriitikuna. Peamine rõhk on erakonna suutmatusel viia lõpule väljakuulutatud algatusi, nagu kärped, majandusplaanid ja haridusprojektid, ning koalitsioonisisese kokkuleppe puudumisel. Poliitiline positsioon on selgelt tulemuspõhine ja keskendub sõnumiselguse ning poliitilise eetika nõudmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailset teadmist vastaserakonna (Eesti 200) sisemistest protseduuridest ja koalitsioonidünaamikast, viidates ebaõnnestunud majandusplaanidele ja haridusprojektidele. Eraldi rõhutatakse teadmisi erakonna kaubamärgi ajaloolisest vaidlusest, tuues esile konkreetseid nimesid (Kärt Summatavet, Pille Lill) ja sündmusi (ETV "Pealtnägija" saade). Ekspertiis on suunatud vastaspoole eetiliste ja juriidiliste möödalaskmiste paljastamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt ründav ja süüdistav, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla vastaspoole eetilisus ja kompetents. Kõneleja tugineb konkreetsete ebaõnnestumiste ja skandaalide loetelule (kaubamärgi vargus, Eurovisiooni tantsu kopeerimine) ning kasutab tugevaid termineid nagu "kaaperdamine" ja "tüssamine". Apellatsioon on segu protseduurilisest kriitikast ja tugevast eetikapõhisest hukkamõistust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogus, pöördudes välisministri poole, mis viitab aktiivsele osalemisele parlamendi küsimustevoorudes. Kõneleja reageerib kiiresti hiljutistele sündmustele, nagu eelmisel nädalal toimunud koalitsiooninõukogu istung ja käimasolev Eurovisiooni lauluvõistlus.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on erakond Eesti 200 ja selle juhtfiguurid (Margus Tsahkna, Kristina Kallas, Tiit Riisalo), keda kritiseeritakse nii poliitilise ebakompetentsuse kui ka ebaeetilise käitumise pärast. Kriitika on intensiivne, keskendudes süüdistustele kaubamärgi kaaperdamises, loomevarguses ja avalikkuse tüssamises. Rünnakud on suunatud vastaspoole usaldusväärsuse ja moraalse autoriteedi õõnestamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad igasugused viited koostööle, kompromissivalmidusele või erakondadeülesele tegevusele. Kogu fookus on suunatud valitsuspartneri (Eesti 200) tegevuse ja eetika kritiseerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklikul tasandil, käsitledes valitsuse tegevust, koalitsiooni sisepingeid ja Eesti kultuurielu puudutavaid eetilisi küsimusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja mainib valitsuse kavandatud "üleväljakärpeid" ja Tiit Riisalo majandusplaani, kuid ainult nende teostamata jätmise kontekstis. Puudub selge seisukoht maksude, kulutuste või majanduskasvu edendamise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev rõhk on sotsiaalsel eetikal ja intellektuaalomandi õigustel, kritiseerides kultuuritegelaste loomingu (kaubamärk, tants) kokkuleppeta kasutamist. Haridusvaldkonda mainitakse vaid näitena ebaõnnestunud projektidest, rõhutades eetilist vastutust loojate ees.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on valitsuse tegevuse ja lubaduste täitmise järelevalvel, mitte konkreetsete seaduseelnõude algatamisel või toetamisel. Peamised teemad on valitsuse algatuste (kärped, majandusplaan) takerdumine ja avalikustamata aruteluringide tulemused.
2 Analüüsitud kõnesid