Sõnumiselgus

Järgnevalt tänane viies küsimus. See on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on sõnumiselgus. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud välisminister Margus Tsahkna! Eelmisel nädalal toimunud koalitsiooninõukogu istungilt väljudes te ütlesite, et valitsus on kokku leppinud üleväljakärbetes. Teie koalitsioonipartnerid lükkasid selle aga kahjuks kärmelt ümber. Tegu on näiliselt teie erakonna läbiva käekirjaga, et välja kuulutatakse asju, milles tegelikke kokkuleppeid veel pole. Nii on Kristina Kallas teatanud meedias erinevatest projektidest, mida pole veel haridusvaldkonnas välja töötatud, ja vallandanud pressiteate kaudu inimesi. Samamoodi korraldas Tiit Riisalo suurejoonelise majandusplaani tutvustuse, mida aga valitsuses peaministri vastuseisu tõttu mingil põhjusel üldse arutada ei taheta. Riigikogu esimees korraldas Riigikogus maksumaksja raha eest suure aruteluringi, mille tulemeid pole minu teada tänaseni avalikustatud. Miks teie juhitava erakonna algatused mitte kunagi mitte kuhugi ei jõua ning millise sõnumi [see peaks saatma] ja millist eeskuju ühiskonnas näitama?

Aitäh, hea küsija! See küsimus oli pigem sildistav, aga ma ei ole selle üle üldse üllatunud. Küsimus annab mulle siiski võimaluse rääkida, mida kõike Eesti 200 on teinud. Väga suure väärtusnihke tegime me selle aasta alguses, kui jõustus abieluvõrdsus. Seda debatti peeti Eestis üle kümne aasta ja Isamaa esindas selles debatis kindlasti selle konkreetse lahenduse vastaste poolt. See on üks väga suur põhimõtteline otsus, mis on ühiskonnas praeguse valitsuse eestvedamisel ära tehtud, ja inimesed saavad rahulikult elada. Tuleme nüüd riigieelarve juurde. Ei ole ju mingi saladus, et valitsuskoalitsioon arutab, kuidasmoodi saaks ka teie osalusel tekkinud väga raske majandusliku ja rahandusliku olukorra lahendada. See, et riigieelarvesse tuleb viia sisse kärped, on paratamatus, sellepärast et kui me vaatame meie majanduslikku seisu, vaatame ka juba varem, eelmiste valitsuste [võetud] püsikulusid ja järgmise aasta prognoosi, siis [me näeme, et] Eesti riigieelarve on lihtsalt nii kõvasti miinuses, et tõepoolest tuleb teha kärpeid üle välja. Valitsus ei ole tõepoolest järgmise aasta eelarve ettepanekutega siia Riigikogu ette tulnud, sellepärast et seda tehakse augustikuus. Küll aga on nii Eesti 200‑s kui ka koalitsioonis seda arutatud ja ma arvan, et me lepimegi kokku, et teistmoodi ei ole võimalik kärpeid ellu viia, kui et lepitakse üle välja kokku mingi konkreetne protsent. Need läbirääkimised praegu käivadki. Küsimus on selles, mis see protsent on ja, teiseks, mis tegelikult selle kärpe sees hakkab olema. Mina välisministrina väljendan ka muret näiteks selle pärast, et käesolevas julgeolekuolukorras me peame erilise tähelepanuga vaatama kaitsekulutusi. Samamoodi on lisaks teisi valdkondi, kus me võib-olla peame lihtsalt vaatama, mida me saame teha ja mida me ei saa teha. Aga riik on igal juhul elanud üle jõu ja kärbetest ei pääse. Nüüd tulen teiste ministrite juurde, keda te esile tõite. Tõepoolest, eestikeelsele õppele ülemineku reform käib täie hooga, seda Kristina Kallas haridusministrina eest veab. Samamoodi istuvad ajaloolistel läbirääkimistel laua taga nii kohalike omavalitsuste esindajad kui ka õpetajad, nad räägivad läbi suuri haridusreforme – [see on] täpselt see, mida Eesti 200 lubas. Ja majandusplaani viiakse ellu. Toon ühe lihtsa ja väga konkreetse näite, et te saaksite ka aru: eelmisel neljapäeval otsustas Eesti Vabariigi valitsus luua kaitsefondi suurusega 100 miljonit eurot. See on üks sammudest, mis on sellestsamast suurest, pikast majandusplaanist ellu viidud.

Teie aeg!

Majandusplaan koosnebki erinevatest otsustest.

Aitäh! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees, aitäh teile! Lugupeetud välisminister! ETV saade "Pealtnägija" on omal ajal uurinud Eesti 200 erakonna kujunemist ja Eesti 200 kaubamärgi all tegutsevate kultuuritegelaste nimevaidlust. "Pealtnägija" saatelõigus osalenud kaubamärgi Eesti 200 omanik kunstnik Kärt Summatavet ja teised Eesti Kultuuri Koja eestvedajad kirjeldasid saatejuhile, kuidas poliitiline erakond proovis otseselt kaaperdada nende 2016. aastast kasutusel olevat kaubamärki. Kultuuriinimesed ei kavatsenud sellega leppida ja kaebasid pahatahtliku kaubamärgivarguse kohtusse. Samal ajal väitsid poliitilise liikumise eestvedajad ajakirjandusele, et nendele ei olnud midagi teada sellest, et Eesti kultuuritegelased on Eesti 200 nime all tegutsenud juba mitu aastat. Tegelikult ulatuvad Eesti 200 kaubamärgi ideestiku kaaperdamise tagamaad erakonna Eesti 200 toonase juhatuse liikme poliitik Margus Tsahknani, kes oli omal ajal Isamaast [lahkudes] kultuuritegelaste Eesti 200 programmiga sõna-sõnalt tuttav. See [dokument] oli tal arvutis olemas, selle oli saatnud talle Isamaa teenekas liige Pille Lill, kes on ühtlasi nimetatud kultuuritegelaste ühenduse kaubamärgi väljatöötamise taga olev isik. Nüüd me loeme toimuva Eurovisiooni taustal vaidlusest Eestit esindava eurolaulu tantsu kasutamise üle Eesti 200 europarlamendi [valimiste] kampaanias. Kas selline teiste loojate loodu kasutamine ilma loojatega kokkuleppeta on teie hinnangul õige ja eetiline? Millist selget sõnumit selline käitumine teie hinnangul ühiskonnas kannab? Kas te soovite sellist kokkuleppeta kopeerimist – sisuliselt inimeste tüssamist – ka edaspidi jätkata?

Tõepoolest, peaminister ütles, et Võrus on kurjad inimesed, aga mulle tundub, et siin saalis on veel kurjemad. (Saalist öeldakse: "Võrus ei ole, kohtumistel on.") [Võru] kohtumistel on. Ma ei saanud ausalt öeldes sellest küsimusest küll täpselt aru, aga mis puudutab Eurovisiooni, siis homme on Eesti esindajad, Eesti meeskond laval ja ma loodan, et kõik elavad neile väga kaasa. See on suurepärane laul, suurepärane esitus. See, et sõna on vaba, on kõlanud siin väga kõvasti ja ka meie endise presidendi suust. See, et raha on vaba – ma nägin isegi teie rinna peal seda märki, kui te seisite pensionisamba lammutamise eest. Ja seda, et tants on vaba, on tegelikult öelnud ka Eesti Eurovisiooni-bändi esindajad. Tegu on ju vana Vormsi rahvapärimusega ja me toetame sellega kindlasti meie [esindajaid] Eurovisioonil. Kõiki on ju kutsutud üles seda tantsu tantsima. Ma loodan, et ka teie, lugupeetud küsija, olete homme võimeline seda tantsu tantsima ja elama kaasa meie esindajatele Eurovisioonil. See on jällegi üks võimalus, kuidasmoodi eesti pärimust kaasaegse muusika, kaasaegse lavasõu ja Euroopa kõige suurema [lauluvõistluse] kaudu televisioonis [näidata ning] eesti rahvakultuuri ja meie sõnumit tutvustada. Nii et tants on vaba, sõna on vaba ja ma kutsun teid kõiki … (Saalist hüütakse: "Raha on vaba!") Ja raha on teie väitel vaba, mille tulemusena te kahjuks lammutasite ära Eesti rahva tuleviku pensionifondi. Sellest on mul väga kahju. See oli üks tõsiseid vigasid, mis meie pensionisüsteemis juhtus. Ma veel kord kasutan võimalust, et kutsuda kõiki üles elama kaasa Eesti inimestele. Olge positiivsed! [On kiiduväärne,] kui keegi leiab kuskilt mingi rahvapärimuskillu, viib selle suurele lavale ja kutsub kõiki üles kaasa elama, kaasa tantsima. Vähemalt homme on see päev, kus [kaasa elamine] ei nõua väga suurt vaeva. Ka mina ise olen sedasama tantsu teinud. See on väga hea asi. Nii et elame kaasa, oleme positiivsed. Ma kiidan küsijat julguse eest öelda mõningaid asju välja, aga ärge olge nii kurjad. Ärge olge nii kurjad! Meil on lahendada palju suuremaid probleeme, mis on päris probleemid.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.