Päevakorra profiil: Riina Solman
Arupärimine põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumis õpingute jätkamise korralduse kohta (nr 801)
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline Haridusministeeriumi hiljutiste põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumisse vastuvõtu korralduse muudatuste suhtes. Rõhutatakse, et eksamite varasemaks toomine on tekitanud lastele, vanematele ja õpetajatele suurt muret, suurendanud koormust ning ohustanud hariduse kvaliteeti. Seisukoht on tugevalt suunatud poliitika tulemuslikkuse parandamisele, nõudes riigilt kvaliteedi tagamist ja laste vaimse tervise arvestamist. Kõneleja vastandub ministri enesekindlusele, et kõik tehtud muudatused on õiged, ja nõuab analüüsi.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduskorralduse detailides, keskendudes põhikooli lõpueksamite ajastusele, järeleksamite arvestamisele ja riigigümnaasiumide vastuvõtutingimustele. Eraldi rõhutatakse muudatuste mõju õpilaste vaimsele tervisele ja koolistressile, samuti vajadust tagada piisav kordamisaeg. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "riigigümnaasiumide vastuvõtutingimused" ja "järeleksamivõimalus", rõhutades, et kiirustamine ei taga kvaliteeti.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on murelik, kiireloomuline ja teravalt kriitiline, eriti ministri suhtes, keda süüdistatakse pedagoogide ja lapsevanemate tagasiside eiramises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (viidates laste vaimsele pingele ja pettumusele) kui ka detailseid protseduurilisi küsimusi. Kõneleja kasutab metafoori "ajahorisondi kokkulükkamine" ja süüdistab ministrit liigses enesekindluses, mis on "löönud nii lõkkele".
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu liige, kes osaleb arupärimistel ja tegeleb valijate muredega, olles koondanud mitme Tallinna lapsevanema küsimused. Küsimused esitati juba juunikuus, mis näitab proaktiivset ja järjepidevat tegelemist haridusküsimustega.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Haridusministri ja tema ametnikega, keda kritiseeritakse tugevalt muudatuste läbiviimise eest ilma piisava analüüsi ja tagasiside arvestamiseta. Kriitika on suunatud poliitika ebakvaliteedile ja protseduurilisele ebaõiglusele (järeleksamite mittearvestamine, avalduste vastuvõtu varajane sulgemine). Minister on süüdi selles, et ta ei kuula pedagooge ega võta kuulda Riigikogu liikmeid.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab koostööd opositsioonikaaslastega, viidates kolleeg Ester Karuse kirjeldusele Valga vallas toimuvast ja märkides, et ka sotsiaaldemokraadid esitasid sisuliselt samateemalise arupärimise. See viitab koordineeritud opositsioonitegevusele hariduskorralduse küsimustes.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduskorraldusel, kuid probleemide ulatuse näitamiseks viidatakse nii Tallinna lapsevanemate kaebustele kui ka kolleegide poolt esile toodud muredele Valga vallas ja Ida-Virumaal (eestikeelsele haridusele ülemineku probleemid).
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on hariduse kvaliteedil ja õpilaste vaimsel tervisel, kritiseerides muudatusi, mis suurendavad koolistressi ja vähendavad kordamisvõimalusi. Rõhutatakse vajadust tagada, et lapsed omandaksid programmi korralikult ja et neile ei soovitataks kooli lõpetamist negatiivsete hinnetega. Tõstatatakse küsimus, millist tulevikku valmistatakse ette inimestele, kellele nõudeid ei esitata.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täitevvõimu kontrollimisel arupärimise kaudu, mis puudutab põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumisse vastuvõtu korraldust. Eesmärk on riiklikult tagada, et avalduste vastuvõtt gümnaasiumidesse toimuks alles pärast lõpueksamite ja järeleksamite sooritamist ning et riik määraks täpsemalt vastuvõtutingimused.
4 Analüüsitud kõnesid