Arupärimine põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumis õpingute jätkamise korralduse kohta (nr 801)

Liigume edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri ja Mart Maastiku 17. juunil käesoleval aastal esitatud arupärimine põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumis õpingute jätkamise korralduse kohta. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Riina Solmani. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Saalisolijad ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Loodame, et ka osa saadikuid jälgib meid interneti vahendusel oma tubadest. Oli väga valus kuulata kolleegi Ester Karuse kirjeldust Valga valla hariduselus toimuva kohta. Me teame, et Ida-Virumaal on valusad eestikeelsele haridusele ülemineku probleemid. Võib-olla vastandama neid piirkondi omavahel ei peaks, peaks tegelema hariduse juhtimisega, et inimesed saaksid hea hariduse. See on oluline. Tahangi oma kolleegi Ester Karuset natuke lohutada sellega, et riigikogulastele on kaevanud ka Tallinna lapsevanemad. See hariduselu muudatus, mis kevadel teoks sai, nimelt lõpueksamite toomine ettepoole, pani väga paljud lapsed ja lapsevanemad viskesse. Mina olen koondanud mitme lapsevanema küsimused ja olen esitanud need haridusministrile, nagu öeldi, juba juunikuus. Hea, et saame täna vastuseid kuulda. Lühidalt sellest, mida me küsisime. Just nimelt seesama tänavune põhikooli lõpueksamite riiklik korraldus, kui eksamid toimusid oluliselt varem kui varasematel aastatel, on osutunud väga probleemseks ja valmistanud paljudele peredele – nii lastele kui ka lapsevanematele – suurt muret ja pettumust, samuti õpetajatele. Põhikooli lõpueksamid toimusid mitu kuud enne õppeperioodi lõppu ja õpilaste koormus suurenes seetõttu oluliselt. Kui varasemalt oli võimalik pärast tavapärase õppetöö lõppu rahulikult eksamiteks valmistuda, siis nüüd tuli eksamiteks õppida paralleelselt igapäevaste koolitöödega. See tähendas lastele suuremat koormust, vaimset pinget ja muret. Küsimegi ministri käest, kuidas tema hinnangul võis see mõjuda laste vaimsele tervisele ja koolistressile, mis on niigi suureks probleemiks. Kas see täiendav pinge ja koormus võis põhjustada kehvemaid eksamitulemusi? Tavapäraselt jäetakse ju ka väike aeg kordamiseks, õpetaja kordab lastega [aine] enne eksamit üle, selleks võetakse mitu kuud aega. Kas seda on ka analüüsitud? Põhikooli riikliku lõpueksami ebaõnnestumise korral oli õpilasel varasemalt võimalik teha koolis järeleksam. Samas, riigigümnaasiumidesse sisseastumisel järeleksamit enamasti ei arvestatud, kuigi see järeleksam võis anda oluliselt parema tulemuse ja vastuvõtutingimused oleksid sellega olnud täidetud. Kas ministri arvates on järeleksamite soorituse mittearvestamine riigigümnaasiumides põhjendatud ja kas ta peab vajalikuks, et riik määraks täpsemalt riigigümnaasiumide vastuvõtutingimused, nii et need arvestaks paremat tulemust? Paljud gümnaasiumid sulgesid avalduste vastuvõtu enne, kui põhikooli lõpueksamid ja järeleksamid olid toimunud. See seadis noored olukorda, kus nad pidid jagama oma tähelepanu eksamiteks valmistumise, edasiõppimise võimalustega tutvumise ja kandideerimisdokumentide esitamise vahel, lisaks pidid nad tegelema jooksva õppetööga. Seega tuli ette, et sobivasse kooli kandideerimise võimalus, kuigi see valik oleks olnud vastavuses lapse eksamitulemustega, jäi õigel ajal kasutamata. Ministrilt me ootamegi vastust, kas ta peab vajalikuks riiklikult tagada, et edaspidi toimuks avalduste vastuvõtt gümnaasiumidesse alles peale põhikooli lõpueksamite ja järeleksamite toimumist. Teada on veel, et ka pedagoogid olid nende muudatuste tõttu pahased. Mulle isiklikult jätab see mulje, justkui ajahorisont oleks kokku lükatud, et ruttu-ruttu, lapsed koolist läbi ja järgmisse kooli. Aga nagu mainis kolleeg Jaak Aab, kes on ju ka pedagoog, et see teadmiste pagas, mis sellise kiirustamisega lastele antakse, ei taga ju kvaliteeti ega tulemust, mida on meie riigi arendamiseks tarvis. Nii et ma ootan pulti head haridusministrit ja tema häid vastuseid. Aitäh!

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Saalisolijad ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Loodame, et ka saadikud osad jälgivad interneti vahendusel oma tubadest. Oli väga valus kuulata kolleegi Ester Karuse kirjeldust Valga vallas hariduselus toimuva kohta. Me nagu teame tõesti, et ka Ida-Virumaal eestikeelsele haridusele ülemineku probleemid on valusad. Võib-olla vastandama neid piirkondi omavahel ei peaks, aga tegelema hariduse juhtimisega, et inimesed saaksid ka hea hariduse, see on oluline. Sellepärast tahangi oma kolleegi Ester Karuset natuke lohutada, et riigikogulastele on kaevanud ka Tallinna lapsevanemad. See hariduselu ja see muudatus, mis kevadel teoks sai, nimelt et lõpueksamite toomine ettepoole, on väga paljud lapsed ja lapsevanemad pannud viskesse. Mina olen koondanud mitme lapsevanema küsimused ja olen need esitanud haridusministrile. Nagu öeldi juunikuus juba, et hea, et saame täna vastuseid kuulda. Ja lühidalt, mida me küsisime. Just nimelt seesama tänavune põhikooli lõpueksamite riiklik korraldus, kus eksamid toimusid oluliselt varem kui varasematel aastatel, on osutunud väga probleemseks ja valmistanud paljudele peredele – nii lastele kui ka lapsevanematele – suurt muret ja pettumust, aga ka õpetajatele. Põhikooli lõpueksamid toimusid mitu kuud enne õppeperioodi lõppu ja õpilaste koormus seetõttu suurenes oluliselt. Kui varasemalt oli võimalus pärast tavapärase õppetöö lõppu eksamiteks rahulikult valmistuda, siis nüüd tuli eksamiteks õppida paralleelselt igapäevaste koolitöödega. See tähendas laste jaoks suuremat koormust ja vaimset pinget ja muret. Küsimegi ministri käest, kuidas tema hinnangul võis see mõjuda laste vaimsele tervisele ja koolistressile, mis on niigi suureks probleemiks. Ja kas see täiendav pinge ja koormus võis põhjustada kehvemaid eksamitulemusi? Sest tavapäraselt jäetakse ju ka väike aeg kordamiseks, õpetaja kordab lastega üle enne eksamit ja selleks võetakse mitu kuud aega. Ja kas seda on ka analüüsitud? Riikliku põhikooli lõpueksami ebaõnnestumisel oli varasemalt õpilasel võimalik teha koolipoolne järeleksam. Samas, riigigümnaasiumidesse sisseastumisel järeleksamit enamasti ei arvestatud, kuigi see järeleksam võis anda oluliselt parema tulemuse ja vastuvõtutingimused oleksid sellega ka paranenud ja täidetud. Kas ministri arvates on järeleksamite soorituse mittearvestamine riigigümnaasiumides põhjendatud ja kas ta peab vajalikuks, et riik määraks täpsemalt riigigümnaasiumide vastuvõtutingimused, mis oleksid pidanud arvestama siis ka parema tulemusega? Paljud gümnaasiumid sulgesid avalduste vastuvõtu enne, kui põhikooli lõpueksamid ja järeleksamid olid toimunud. See seadis noored olukorda, kus nad pidid jagama oma tähelepanu eksamiteks valmistumise, edasiõppimise, võimalustega tutvumise ja kandideerimisdokumentide esitamise vahel, lisaks tegelema jooksva õppetööga. Seega tuli ette, et sobivasse kooli kandideerimise võimalus, mis oleks vastavuses lapse eksamitulemustega, jäi õigel ajal kasutamata. Ja ministrilt me ootamegi vastust, kas ta peab vajalikuks riiklikult tagada, et edaspidi toimub avalduste vastuvõtt gümnaasiumidesse alles peale põhikooli lõpueksamite ja järeleksamite toimumist. Teada on ka veel seda, et ka pedagoogid olid pahased nende muudatuste tõttu. Ja mulle isiklikult jätab see mulje justkui nagu ajahorisondi kokkulükkamisest, et ruttu-ruttu, koolist lapsed läbi ja järgmisse kooli. Aga nagu eelpool ka kolleeg Jaak Aab mainis, kes on ju ka pedagoog, et see teadmiste pagas, mis sellise kiirustamisega lastele antakse, ei taga meile ju kvaliteeti ega tulemust, mida on võib-olla meie riigi arendamiseks tarvis. Nii et ma ootan pulti head haridusministrit ja tema häid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Üksikud veel kuulama jäänud Riigikogu liikmed! Ma tegelikult eelmisele [arupärimisele] vastates vastasin enamikule neist küsimustest ära. Ma ei hakka uuesti jutustama seda, milline oli stressitase õpilastel eelmise süsteemi korral, kui nad märtsikuust alates pidid õppima ja põhikooli eksamiteks valmistuma, käisid samal ajal erinevatel katsetel, uurisid vastuvõtutingimusi, käisid vestlustel kogu selle perioodi jooksul, mil nad tegelikult oleksid pidanud õppima põhikooli lõpueksamiteks. See kestis mitu kuud. Nüüd on see nii-öelda pingeline periood pandud kokku ühte kuusse, sisuliselt ühe kuuga peaks õpilasel olema põhikool lõpetatud ja järgmisesse õppeastmesse sisse astutud. Küsimus, kas avalduste esitamise saab lükata [hilisemaks, nii et see toimuks] pärast põhikooli lõppu. See tähendaks seda, et gümnaasiumid enam katseid ei teeks. Praegu ootavad gümnaasiumid ära lõpueksamite tulemused ja tahavad kohe katseid tegema hakata, mis tähendab, et selleks hetkeks peab olema lukus see avalduste asi, see, kui palju on neid lapsi, kes katsetele tulevad. Kui katsete tegemine ära jätta, kui võtta vastu ainult põhikooli lõputunnistuste alusel, siis tekiks selline periood, kui sa oled põhikooli ära lõpetanud ja saad esitada avalduse vastavalt sellele, millised õppetulemused sul olid. Aga seda paraku teha ei saa, sest gümnaasiumidele katsete tegemiseks sel juhul üldse aega ei jääks. Lihtsalt ei jääks. Siis tuleks jaanipäev otsa ja nad ei saakski tegelikult vastuvõttu korraldada. Pärast jaanipäeva – ülikoolid teevad vastuvõtu pärast jaanipäeva – koolid kindlasti seda valmis tegema ei ole, sest õpetajate puhkus, mis on ära teenitud, algab sisuliselt jaanipäevast alates. Sealt edasi õpetajate koormust enam arvestada ei saa. Sellel aastal, kui põhikooli lõpueksamid olid toodud varasemaks, toimus oluliselt vähem katseid. Gümnaasiumi vastuvõtukatsed jätsid ära kõik riigikoolid Ida-Virumaal, Harjumaal, Tallinnas – üle Eesti. Lapsed ei pidanud enam katseid tegema, selle võrra oli neil stressi vähem. Nad pidid tegema ainult lõpueksameid. Katsete tegemine jäi ära. Eksamitulemustele see varasemaks toomine mõju ei avaldanud. Eksamitulemused olid täpselt samasugused, nagu nad on pärast koroonaaega olnud. Mingit mõju sellel, et eksamid toimusid kuu aega varem, eksamitulemustele ei olnud.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Üksikud veel kuulama jäänud Riigikogu liikmed! Ma tegelikult eelmisele küsimusele vastates vastasin enamusele nendele küsimustele ära. Ma seda lugu uuesti jutustama ei hakka, milline oli stressitase õpilastel eelmise süsteemi korral, kui nad märtsikuust alates, kui nad samal ajal pidid põhikooli lõppu õppima ja eksamiteks valmistuma, käisid erinevatel katsetel, uurisid erinevaid vastuvõtutingimusi, käisid erinevatel vestlustel kogu selle perioodi, millal tegelikult oleksid nad pidanud õppima põhikooli lõpueksamiteks. See süsteem. Ja see kestis mitu kuud. Täna on see nii-öelda pingeline periood pandud ühte kuusse, sisuliselt ühe kuuga peaks õpilasel olema põhikool lõpetatud ja järgmisesse õppeastmesse sisseastumine tehtud. See küsimus, kas avalduste esitamise saab lükata pärast põhikooli lõppu. See tähendaks tegelikult seda, et gümnaasiumid enam katseid ei teeks. Aga täna gümnaasiumid ootavad ära lõpueksami tulemused ja tahavad kohe katseid tegema hakata, mis tähendab, et selleks hetkeks peab olema avalduste asi lukus, et kui palju lapsi on neid, kes katsetele tulevad. Kui katsete tegemine ära jätta, kui võtta ainult põhikooli lõputunnistuste alusel, siis tõepoolest tekiks sinna tegelikult selline periood, kus sa oled põhikooli ära lõpetanud ja saaksid esitada avalduse vastavalt sellele, mis sul õppimise tulemused olid. Aga paraku seda täna teha ei saa, sellepärast et katsete tegemiseks gümnaasiumidele sel juhul üldse aega ei jääks. Lihtsalt ei jääks. Siis tuleks jaanipäev otsa ja nad ei saakski tegelikult seda vastuvõttu korraldada. Pärast jaanipäeva, nii nagu ülikoolid täna teevad pärast jaanipäeva vastuvõtu, koolid kindlasti nõus, valmis tegema ei ole, sest õpetajate puhkus, mis on ära teenitud, algab ikkagi sisuliselt jaanipäevast alates. Pärast, sealt edasi enam õpetajate koormust arvestada ei saa. Sellel aastal, kui olid põhikooli lõpueksamid toodud varasemaks, toimus oluliselt vähem katseid ehk gümnaasiumi vastuvõtukatsed jätsid ära kõik riigikoolid nii Ida-Virumaal, Harjumaal, Tallinnas kui üle Eesti. Lapsed ei pidanud enam katseid tegema, selle võrra oli lastel tegelikult stressi vähem ehk nad pidid tegema ainult lõpueksamid. Katsete tegemine jäi ära. Eksamitulemustele see varasemaks toomine mõju ei avaldanud. Eksamitulemused olid täpselt samasugused, nagu nad on olnud varasematel aastatel pärast koroonat. Mingit mõju sellel, et eksamid toimusid kuu aega varem, eksamitulemustele ei olnud.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kas on ainult üks küsimus?

Jah, arupärimisele vastamisel on ainult üks küsimus.

No siis ma proovin siia kõik ära pakkida. Kodukord on meil, proua minister, selline, et kui üks arupärimine on vastatud, siis tuleb teisele arupärimisele vastata. Meie esitasime oma küsimused juba juunikuus. Pole parata, mina ei saa neid arupärimisi kokku pakkida ja oma küsimusi lihtsalt ette lugeda kui juba vastatuid. Aga ma küsin veel. Õpetajad nägid põhikooli lõpueksamite ettepoole toomises selget ohtu, sest ettevalmistus jäi nende hinnangul siiski poolikuks ja eksamiteks õppimiseks jäi vähe aega, kuigi teie ütlete, et ei olnud muret ja tulemused olid samad. Kas te olete teinud analüüsi ja seda kõigis õppeainetes, mitte ainult eksamiainetes? Kas need õppeained suudeti lõpueksamite ettetoomisest hoolimata läbi võtta kvaliteetselt ja õpilased saavad oma edasises elus hiilata nende teadmistega, mis selle ettepoole toomise tõttu omandati lühema ajavälbaga?

No näete, siis ma proovin siia kõik ära pakkida. Kodukord on meil, proua minister, selline, et üks arupärimine on vastatud, tuleb teine arupärimine vastata. Meie esitasime oma küsimused juba juunikuus. Pole parata, mina ei saa neid arupärimisi kokku pakkida ja oma küsimusi ette lugeda juba vastanuteks. Aga ma küsin veel. Õpetajad nägid selget ohtu põhikooli lõpueksamite ettetoomisega, sest ettevalmistus jäi nende hinnangul siiski poolikuks õppimiseks ja eksamiteks jäi vähe aega, kuigi te ütlete, et ei olnud muret ja tulemused olid samad. Kas te nüüd olete teinud analüüsi ja kokkuvõttes kõigis õppeainetes, mitte ainult eksamineeritavates ainetes? Kas suudeti need õppeained läbida lõpueksamite ettetoomisega kvaliteetselt ja õpilased saavad nüüd oma edasises elus nende teadmistega hiilata, mis tänu sellele ettetoomisele omandati väiksemas ajavälbas?

Aitäh küsimuse eest! Ainuke viis teha analüüsi, kas kõik õppeained said kvaliteetselt läbitud, on see, et hakata kõikides õppeainetes riiklikke eksameid tegema. Teistmoodi seda analüüsi teha ei saa. Me kindlasti sellist analüüsi võimelised tegema ei ole ja me seda teha ei saa. Nagu ma ütlesin, nendes ainetes, kus oli lõpueksam, tulemused muutunud ei olnud, sõltumata sellest, kas see eksam oli kuu aega hiljem või kuu aega varem. Teistes ainetes eksameid ju tegelikult ei tehtud ja lõpuhinded olid need, mis näitasid nende laste tulemusi, aga meil ei olnud muutust eksamitulemustes.

Aitäh küsimuse eest! Ainuke viis teha analüüsi, kas kõik õppeained said kvaliteetselt läbi võetud, on see, et tuleks hakata kõikides õppeainetes riiklikke eksameid tegema. Teistmoodi seda analüüsi teha ei saa. Me kindlasti ei ole võimelised sellist analüüsi tegema ja me seda teha ei saa. Nagu ma ütlesin, nendes ainetes, milles oli lõpueksam, tulemused muutunud ei olnud, sõltumata sellest, kas see eksam oli kuu aega hiljem või kuu aega varem. Teistes ainetes eksameid ju ei tehtud. Lõpuhinded olid need, mis näitasid laste tulemusi. Aga eksamitulemustes muutust ei olnud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister taas kord! Ma lugesin täna päris põhjalikult ja pikalt kodulähedaste gümnaasiumide temaatika kohta, kui kaugel [kodust ühe või teise] kohaliku omavalitsuse noored oma gümnaasiumihariduse saavad. Vaatasin ka, et on piirkondi, kus on väga suur protsent neid, kes saavad hariduse kodulähedases gümnaasiumis, ja on ka piirkondi, kus sisuliselt oma linnas või vallas seda haridust omandada ei saa. Ma küsin taas Saaremaa kohta. Ma tean, et kriitilised ajad on möödas, kõik Saaremaa noored või enamik neist on saanud gümnaasiumis õppekoha. Aga kas Orissaare Gümnaasiumi ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi kohta on tehtud täiendavaid analüüse, et kui neid [koole] ei oleks, siis missugust kriisi me praegu Saaremaal näeksime, versus see, et nad praegu seal on ja päästsid selle olukorra ära, kõik said ikkagi gümnaasiumisse ilusti koha?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister taas kord! Ma lugesin täna päris põhjalikult ja pikalt kodulähedaste gümnaasiumide temaatika kohta, kui kaugel mingis kohalikus omavalitsuses meie noored oma gümnaasiumihariduse saavad. Vaatasin ka, et on piirkondi, kus see protsent on väga suur, kes saab kodulähedases gümnaasiumis hariduse, ja on ka piirkondi, kes sisuliselt oma linnas või vallas seda ei saa. Ma küsiksin taas Saaremaa teema kohta. Ma tean, et nüüd on need kriitilised ajad möödas, kõik Saaremaa noored või enamik noori on saanud gümnaasiumis õppekoha. Aga kas Orissaare Gümnaasiumi ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi kohta on tehtud mingeid täiendavaid analüüse, et kui neid ei oleks, siis missugust kriisi me praegu Saaremaal näeksime, võrreldes sellega, kus nad tegelikult on? Tänu sellele päästsid nad selle olukorra ära, kus kõik said ikkagi gümnaasiumisse endale ilusti koha.

Aitäh küsimuse eest! Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi ei ole kellelgi plaanis mitte kunagi sulgeda olnud. Meil käivad läbirääkimised selle gümnaasiumi riigile üleandmise üle, riigikooliks muutmise üle. Meil on alles jäänud kolm täiskasvanute gümnaasiumi üle Eesti, mis on kohaliku omavalitsuse pidada. Ülejäänud on tänaseks kõik riigile üle antud. Viljandi Gümnaasium anti veel nüüd, 1. septembril. On jäänud Kuressaare, Tallinn ja Tartu. Kõik ülejäänud täiskasvanute gümnaasiumid on täna riigi pidada. Mõnes kohas on riik need liitnud kutsekoolidega, mõnes kohas on need eraldi õppeasutused. Narvas ja Viljandis on need praegu eraldi, Pärnus ja mujal on need liidetud kutsekoolidega või plaanitakse liita kutsekoolidega. Nii et Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi sulgemise plaani kindlasti ei ole, sellel õppeliigil on Saaremaal täiesti oma koht. Orissaare Gümnaasiumi puhul lähiaastatel, kui on suured põhikooli lõpetajate põlvkonnad, ei ole ka vajadust seda sulgeda. Küll aga tekib Orissaare Gümnaasiumi puhul küsimus pikas plaanis ehk aastal 2030 on juba tulemas väiksemad lõpetajate põlvkonnad, kes tegelikult mahuksid ära ka Kuressaare Ametikooli ja Kuressaare Riigigümnaasiumisse.

Aitäh küsimuse eest! Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi ei ole kellelgi mitte kunagi plaanis sulgeda olnud. Käivad läbirääkimised selle gümnaasiumi riigile üleandmise, riigikooliks muutmise üle. Meil on alles jäänud kolm täiskasvanute gümnaasiumi üle Eesti, mis on kohaliku omavalitsuse pidada. Ülejäänud on tänaseks kõik riigile üle antud. Viljandi [Täiskasvanute] Gümnaasium anti üle alles nüüd, 1. septembril. On jäänud need gümnaasiumid Kuressaares, Tallinnas ja Tartus. Kõik ülejäänud täiskasvanute gümnaasiumid on riigi pidada. Mõnes kohas on riik need liitnud kutsekoolidega, mõnes kohas on need eraldi õppeasutused. Narvas ja Viljandis on need praegu eraldi, Pärnus ja mujal on need liidetud või plaanitakse liita kutsekoolidega. Nii et Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi sulgemise plaani kindlasti ei ole, sellel õppeliigil on Saaremaal täiesti oma koht. Orissaare Gümnaasiumi lähiaastatel, kui on suured põhikoolilõpetajate põlvkonnad, ei ole vajadust sulgeda. Küll aga tekib Orissaare Gümnaasiumi puhul küsimus pikas plaanis. Aastal 2030 on juba tulemas väiksemad lõpetajate põlvkonnad, kes mahuksid ära ka Kuressaare Ametikooli ja Kuressaare riigigümnaasiumisse.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja, kolleeg Riina Solmani. Palun!

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi kolleeg Riina Solmani. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saalisviibijad! Austatud minister ja inimesed, kes te meid veel jälgite! Ega mul ei olnudki väga plaanis täna veel sõna võtta, sest nagu minister enne märkis, sotsiaaldemokraadid esitasid sisuliselt samateemalise arupärimise ja ta tõepoolest kordas erinevaid tahke, mille kohta ka mina olin küsinud. Aga miks ma ikkagi sõna võtsin? Kui minister alguses, ametisse asudes, püüdis minu arust probleeme lahendada, siis nüüd on tema enesekindlus löönud nii lõkkele, et kõik on õige, mis minister teeb, kõik on õige, mis minister pähe võtab või tema ametnikud ütlevad, aga see, mida räägivad pedagoogid ja millist tagasisidet annavad koolid ise, on nii vähetähtis. Meie laev sõidab edasi, me ei ole teinud aasta jooksul analüüsi, me ei peagi tegema, ei saagi teha, saabki ainult nendes ainetes teha, kus riigieksamid ühe korra on sooritatud, ja kõik on õige! Ma arvan, et see ei ole päris nii. Me kõik oleme siin kõrgharidusega inimesed ja koolis käinud. Tark inimene on see, kes teisi kuulab ja kuulda võtab. Mina tahaksin, et minister võtaks kuulda seda, mida andsid talle teada pedagoogid, mida annavad talle teada praegu Riigikogu liikmed ja mida on öelnud lapsevanemad. Nad ei ole rahul selle koolikorraldusega sellisel kujul ja ka sellega, et tema käsitluse järgi ei ole lõpueksameid üldse vaja. Lapsed [lõpetavad] kooli negatiivsete hinnetega, nad lähevad suure tõenäosusega kutsekooli, sest gümnaasiumisse nad ei pääse. Neil ei ole järeleksamivõimalust, nad ei saa oma sooritust parandada. Aga kui nad seal ka õppima ei hakka ja ette on nähtud, et nad peavad omandama keskhariduse, mis on siis järgmine lahendus, kui see laps ei ole omandanud programmi korralikult? Selleks, et laps omandaks programmi, on kordamiseks vaja ühte kuud vähemalt. Seda enam ei ole. Mulle on jäänud täiesti arusaamatuks see, et ei ole järeleksamivõimalust, lapsel ei ole küpsemisvõimalust ja kool soovitatakse lõpetada negatiivsete hinnetega. Mis küpsust või kvaliteeti see näitab? Milliseid inimesi ja millist tulevikku me nendele inimestele ette valmistame, kui me neile tegelikult nõudeid ei esita? Kuidas üleüldse tagatakse näiteks see, et need ilma järeleksamivõimaluseta lapsed uues haridusasutuses järjele saavad? Kuidas peaks seda kontrollima, kuidas neid toetama? See jääb täiesti arusaamatuks. Neil on ju varasemates astmetes lüngad tekkinud. Üks asi veel, mis ei mahtunud minu küsimuse raamidesse, sest vaid üks küsimise võimalus oli: mis saab siis, kui lapsel ei ole tervislikel põhjustel võimalik lõpueksameid teha? Seda ei ole ma ka veel teada saanud. Aga aitäh ja jõudu tööle ministrile ja ministeeriumile!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saalisviibijad! Austatud minister ja inimesed, kes te meid veel jälgite! Ega mul ei olnudki väga palju plaanis täna sõna võtta, sest tõepoolest, nagu minister enne märkis, sotsiaaldemokraadid esitasid ka sisuliselt samateemalise arupärimise ja ta tõepoolest kordas erinevaid tahke, mida ka mina küsisin. Aga miks ma sõna ikkagi võtsin, on see, et kui minister alguses, ametisse asudes, püüdis minu arust probleeme lahendada, siis nüüd on tema enesekindlus löönud nii lõkkele, et kõik on õige, mis minister teeb, kõik on õige, mis minister pähe võtab või tema ametnikud ütlevad, aga see, mida räägivad pedagoogid ja millist tagasisidet annavad koolid ise, on nii vähetähtis, et meie laev sõidab edasi, me ei ole teinud aasta jooksul analüüsi, me ei peagi tegema, ei saagi teha, saabki ainult nendes ainetes teha, kus riigieksamid ühe korra on sooritatud, ja kõik on õige. Ma arvan, et see ei ole päris nii. Me kõik oleme siin kõrgharidusega inimesed ja koolis käinud. Aga tark inimene on see, kes teisi kuulab ja kuulda võtab. Mina tahaksin tegelikult, et minister võtaks kuulda seda, mida andsid teada talle pedagoogid, mida annavad teada talle praegu Riigikogu liikmed ja mida on lapsevanemad öelnud, et nad ei ole rahul selle koolikorraldusega sellisel kujul ja ka sellega, et tema käsitluse järgi ei ole lõpueksameid üldse vaja. Lapsed viiakse kooli negatiivsete hinnetega ja nad lähevad suure tõenäosusega edasi kutsekooli, sest nad gümnaasiumisse ei pääse, nendel ei ole järeleksamivõimalust, nad ei saa oma sooritust parandada. Aga kui nad seal ka õppima ei hakka ja ette on nähtud, et nad peavad omandama keskhariduse, mis on siis järgmine lahendus, kui see laps ei ole omandanud programmi korralikult? Ja selleks, et laps omandaks programmi, selleks on kordamiseks mõeldud üks kuu vähemalt. Seda enam ei ole. Minule on jäänud täiesti arusaamatuks see, et meil ei ole järeleksamivõimalust, lapsel ei ole küpsemisvõimalust ja koole soovitatakse lõpetada negatiivsete hinnetega. Mis küpsust või kvaliteeti see näitab, milliseid inimesi ja millist tulevikku me nendele inimestele ette valmistame, kellele me tegelikult nõudeid ei esita? Kuidas üleüldse tagatakse näiteks see, et need ilma järeleksamita lapsed uues haridusasutuses järjele jõuavad? Kuidas peaks seda kontrollima, kuidas neid toestama? See jääb täiesti arusaamatuks, kui neil on lüngad varasemates astmetes. Üks asi, mis ei mahtunud mul tavapärase küsimuse raamidesse, sest üks küsimuse võimalus oli, et mis saab siis, kui lapsel ei ole tervislikel põhjustel võimalik lõpueksameid teha. Sellest ma ei ole ka veel teada saanud. Aga aitäh ja jõudu tööle ministrile ja ministeeriumile!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh selle võimaluse eest selgitada! Ma tõesti arvasin, et kuna ma eelmises [päevakorrapunktis] neid pikki vastuseid andsin, siis ma ei korda üle. Aga ma kordan üle, siis saame need vastused selgeks. Lõpueksameid ikkagi tehakse. Te ütlesite, et lõpueksameid pole vaja. Ma ei ole kunagi öelnud, et neid ei ole vaja. Lõpueksameid tehakse. Me jätame tegemata järeleksamid. Senine süsteem oli selline, et kui laps lõpueksamil lävendit [ei ületanud], siis kaks päeva hiljem tehti talle koolieksam ja seal koolieksamil ta justkui sai läbi. On selge, et kahe päevaga ta tegelikult neid õpiväljundeid selgeks ei saanud. Lihtsalt see koolieksam oli lihtsam, kui oli lõpueksam, ja peitis ära selle lapse tegelikud õpilüngad, mis tal matemaatikas olid, kui ta sai järeleksami abil järgmisele õppeastmele. Päris suur osa neid lapsi, kes lõpetasid kooli järeleksamiga, väljusid üldse haridussüsteemist ehk nad said diplomi kätte ja lahkusid, sest koolikohustust neil enam ei olnud. Põhikool oli lõpetatud, nad said järeleksami abil põhikooli lõpetatud, küll negatiivsete hinnetega lõpetatud, ja lahkusid haridussüsteemist. Kevadest ei saa nad enam haridussüsteemist lahkuda, enne kui neil on lisaks põhiharidusele omandatud vähemalt kutse‑ või keskharidus ja nad saavad sealt edasi liikuda. Kui laps ei [saavuta] põhikooli lõpus [nõutavat] eksamitulemust, [ei tee ära] vähemalt poolt rehkendust – 100% tähendab seda, et matemaatikas on põhikooli lõpuks omandatud baasteadmised, ja 50%, mis on lävend, tähendab seda, et pooled baasteadmistest on omandamata, aga ikkagi on võimalik positiivselt lõpetada –, kui alla poole [baasteadmistest] on omandamata, siis on õpilasel ilmselgelt suured õpilüngad. Järelikult vajab see õpilane lisatuge, et neid õpilünkasid katta. Tihti on õpilüngad kahes [aines]: matemaatikas ja eesti keeles teise keelena. 40% õpilasi ei soorita B1-tasemel eesti keele eksamit põhikooli lõpus ehk sisuliselt nad kukuvad läbi. Nende laste jaoks on üks variant edasi õppida, saada järgmisele õppeastmele – sõltub sellest, kui suured need lüngad on –, ja sellel õppeastmel saavad nad erituge. Eraldi nende laste jaoks on olemas ettevalmistav aasta, mille jooksul keskendutaksegi nendele õpilünkadele, on need õpilüngad siis matemaatikas, on need siis eesti keeles või on need tekkinud selle pärast, et lapsel on olnud vaimse tervise probleemid või mingid muud terviseprobleemid, mille tõttu näiteks põhikooli kolmandas astmes on ta väga palju puudunud. Ta vajab tegelikult lisa-aastat. Need ettevalmistava aasta õppekohad tekivad riigikoolidesse ja nendele kohtadele saab võtta need õpilased, kellel on vaja õpilünkasid täita. Ühe kuuga eksamiks õppides ei ole võimalik kogu põhikooli matemaatikat selgeks saada. Õpilasel on nüüd eksam üks kuu varem, aga kui tal oleks ka üks kuu rohkem aega, siis see ei tähenda, et ta suudaks [omandada kogu] põhikooli matemaatika[programmi]. Põhikooli matemaatikaeksam katab ju kogu põhikooli matemaatika[programmi]. See ei tähenda õppimist ainult 9. klassi viimastel kuudel, see ei ole kontrolltöö, see on kogu põhikooli matemaatika tundmise mõõtmine. Õpilane ei jõua niikuinii selle ühe kuuga seda ära õppida. Ükskõik, kui palju sa drillid, need matemaatikalüngad on ikkagi selleks ajaks juba välja kujunenud, järelikult on vaja järgmises õppeastmes õpilast toetada. Sellepärast on meil õppimiskohustusest tulenevalt täiendavad võimalused nendele lastele, kellel on õpilüngad. Ma tuletan veel kord meelde eelmist süsteemi. Kui mina sain ministriks, siis ma sain lademetes kirju lapsevanematelt, kes olid äärmiselt frustreerunud, sest nende lapsed olid juba gümnaasiumisse võetud ja alles siis tehti põhikooli lõpueksamid ning kui õpilane sai põhikooli lõpueksamil alla 50%, siis gümnaasiumikutse tühistus ja õpilane jäi üldse tühjade kätega. Täiesti nullist pidi ta hakkama kogu vastuvõtuprotsessi tegema, sest kogu eelnev katsete trall oli sellega tühistunud. Lapsevanemate kirjad olid selle kohta, et see on ebaloomulik, miks on süsteem niimoodi üles ehitatud, et kõigepealt astud gümnaasiumisse ja alles siis hakkad põhikooli lõpetama. Õpetajate mure oli see, et kui õpilased olid juba gümnaasiumisse vastu võetud ja nad olid katsed ära teinud, siis nad enam põhikooli ei ilmunud, nad ei käinud enam tundides, sest nad olid juba [gümnaasiumisse] vastu võetud. Põhikooli lõpetamine tundus nagu täiesti kõrvaline tegevus, sest nad olid juba gümnaasiumisse võetud. Ehk ka selle eelmise süsteemi ajal kuulasin ma seda, mida rääkisid õpetajad ja mida rääkisid lapsevanemad. Sellest ajendatuna sai tegelikult ka see muudatus tehtud. See oli üks põhjus. Teine põhjus oli see, et me kehtestasime õppimiskohustuse. Enam ei saa niimoodi, et astud järgmisesse astmesse sisse enne, kui sa oled eelmise astme ära lõpetanud. See on see põhjus.

Aitäh selle võimaluse eest selgitada! Ma tõesti arvasin, et kuna ma eelmises küsimuses neid pikki vastuseid andsin, siis ma ei korda üle. Aga ma kordan siis üle, siis saame need vastused selgeks. Lõpueksameid ikkagi tehakse. Te ütlesite, et ma ütlesin, lõpueksameid pole vaja. Ma ei ole kunagi öelnud, et neid ei ole vaja, lõpueksameid tehakse. Me jätame tegemata järeleksamid. Praegune süsteem on selline, et kui laps kukkus lõpueksami lävendist läbi, siis kaks päeva hiljem tehti talle koolieksam ja seal koolieksamil ta justkui sai läbi. On selge, et kahe päevaga ta tegelikult neid õpiväljundeid selgeks ei õpi. Lihtsalt see koolieksam oli lihtsam, kui oli tegelikult see lõpueksam, ja see peitis ära selle lapse tegelikud õpilüngad, mis tal matemaatikas olid, kui ta läks järeleksamiga järgmisele õppeastmele. Päris suur osa neid lapsi, kes kooli lõpetasid järeleksamiga, väljusid üldse haridussüsteemist ehk nad võtsid diplomi kätte ja lahkusid, sellepärast et koolikohustust neil enam edasi ei olnud. Põhikool oli lõpetatud, nad said selle järeleksamiga põhikooli lõpetatud, negatiivsete hinnetega lõpetatud ja lahkusid haridussüsteemist. Kevadel nad enam haridussüsteemist lahkuda ei saa enne, kui neil on kutse vähemalt omandatud lisaks põhiharidusele või neil on omandatud keskharidus ja nad saavad sealt edasi liikuda. Selleks, et need õpilünkadega lapsed, kes ei soorita põhikooli lõpus eksamitulemust, vähemalt poolt rehkendust – 100% tähendab seda, et matemaatikas on omandatud põhikooli lõpuks baasteadmised, ja 50%, mis on lävend, tähendab seda, et pooled baasteadmistest on omandamata, aga ikkagi on võimalik positiivselt lõpetada. Ent kui on alla poole omandamata, siis on õpilasel ilmselgelt suured õpilüngad. Järelikult vajab see õpilane lisatuge selleks, et neid õpilünkasid katta. Meil on tihti kahes kohas õpilüngad, matemaatikas on üks ja teine on eesti keel teise keelena, kus meil ka 40% õpilasi ei soorita B1-tasemel eesti keele eksamit põhikooli lõpus ehk sisuliselt kukuvad läbi. Nende laste jaoks on üks variant edasi õppida, saada järgmisele õppeastmele – sõltub sellest, kui suured need lüngad on –, ja sellel õppeastmel saab ta tegelikult erituge. Aga eraldi on olemas nende laste jaoks ka ettevalmistav aasta, mis ongi keskendunud nendele õpilünkadele – kas need õpilüngad on matemaatikas, kas need õpilüngad on eesti keeles, kas need õpilüngad on tekkinud selle pärast, et lapsel on olnud vaimse tervise probleemid või mingid muud tervise probleemid, mille tõttu näiteks põhikooli kolmandas astmes ta on väga palju puudunud. Ta vajab tegelikult lisa-aastat. Need ettevalmistava aasta õppekohad tekivad riigikoolidesse ja sinna saab võtta need õpilased, kellel on vaja neid õpilünkasid täita. Ühe kuuga eksamiks õppides ei ole võimalik kogu põhikooli matemaatikat selgeks saada. See, kui õpilasel on nüüd üks kuu varem eksam, ei tähenda seda, et ta suudab selle – kui tal oleks üks kuu rohkem aega – et ta suudaks põhikooli, sest põhikooli matemaatikaeksam katab kogu põhikooli matemaatikat. See ei ole ainult 9. klassi viimaste kuude õppimine, see ei ole kontrolltöö, see on kogu põhikooli matemaatika tundmise tulemuse mõõtmine ja ta ei jõua niikuinii selle ühe kuuga seda ära õppida. Ükskõik, kui palju sa drillid, need matemaatikalüngad on ikkagi selleks ajaks juba kujunenud, järelikult on vaja järgmises õppeastmes õpilast toetada. Sellepärast on meil õppimiskohustusest tulenevalt täiendavad võimalused nendele lastele, kellel on õpilüngad. Ma tuletan veel kord meelde seda eelmist süsteemi. Kui oli eelmine süsteem, kui mina sain ministriks, siis ma sain lademetes kirju lapsevanematelt, kes olid äärmiselt frustreerunud selle üle, et nende lapsed olid juba gümnaasiumisse sisse võetud ja alles siis tehti põhikooli lõpueksameid ja kui õpilane sai põhikooli lõpueksamil alla 50%, siis oli see gümnaasiumikutse tühistus ja õpilane oli üldse tühjade kätega. Täiesti nullist hakkas kogu vastuvõtuprotsessi tegema, sest kogu eelnev katsete trall oli sellega ära tühistunud. Lapsevanemate kirjad olid sellest, miks see on ebaloomulik, miks on niimoodi süsteem üles ehitatud, et kõigepealt astud gümnaasiumisse sisse ja alles siis hakkad põhikooli lõpetama. Õpetajate mure oli see, et kui õpilased olid juba gümnaasiumisse vastu võetud ja nad olid katsed ära teinud, siis nad enam põhikooli välja ei ilmunud, nad ei käinud enam tundides, sest nad olid juba vastu võetud. Põhikooli lõpetamine tundus nagu täiesti kõrvaline tegevus, sellepärast et sa oled tegelikult juba gümnaasiumisse vastu võetud. Ehk siis ka selle eelmise süsteemiga kuulasin mina ka seda, mida rääkisid õpetajad ja mida rääkisid lapsevanemad. Sealt ajendatuna on tegelikult ka see süsteemi muutus tehtud. See on üks põhjus. Ja teine põhjus oli see, et me kehtestasime õppimiskohustuse, et enam ei saa niimoodi, et astud kõigepealt järgmisesse astmesse sisse enne, kui sa oled eelmise astme tegelikult ära lõpetanud. see on see põhjus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Sulgen läbirääkimised ja lõpetan üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Suur tänu, lugupeetud minister! Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.