Päevakorra profiil: Riina Solman
Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) esimene lugemine
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise suhtes (534 SE), rõhutades vajadust kaitsta haavatavaid lapsi, eriti seksuaalse väärkohtlemise juhtudel. Toetus on väärtuspõhine, keskendudes sellele, et isegi ühe lapse abisaamine õigustab protsessi. Lisaks kritiseeritakse valitsuse demograafilist retoorikat ja rõhutatakse perepoliitika olulisust sündimuse tõstmisel, viidates varasematele edukatele meetmetele. Eelnõu toetatakse ka õiguskantsleri büroo soovituse tõttu, mis annab sellele täiendava institutsionaalse kaalu.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja (kaasettekandja) näitab üles põhjalikke teadmisi eelnõu menetluslikust käigust sotsiaalkomisjonis ja rahvusvahelise õiguse tehnilistest aspektidest (tõlgete informatiivne tähendus, ÜRO komitee töökeeled). Ekspertiis põhineb ka isiklikul kogemusel rahvastikuministrina ja kohtumistel erialaspetsialistidega, eriti seoses laste õiguste rikkumise ja väärkohtlemise juhtumitega. Samuti on esitatud praktilisi küsimusi otsuste rakendamise ja kaebuste esitamise kulude kohta. Demograafia teemal tuuakse esile konkreetseid poliitilisi meetmeid ja võrdlusi Iisraeli riigi kogemusega.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne ja selgitav, eriti kaasettekandja puhul, kes annab põhjaliku ülevaate komisjoni arutelust ja vastab loogiliselt riskiküsimustele (nt laste manipuleerimine). Toon on tõsine ja toetav, rõhutades laste kaitsmise olulisust ja komitee professionaalsust. Demograafiateemaline kõne on julgustav ja kasutab võrdlevaid näiteid (Iisrael, 2017. aasta toetused) poliitilise valiku rõhutamiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, olles määratud Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu kaasettekandjaks ning osaledes aktiivselt sotsiaalkomisjoni töös, kus viidi läbi põhjalik arutelu. Esitatakse mitu praktilist küsimust eelnõu rakendamise ja kulude kohta. Samuti on mainitud varasemaid kohtumisi erialaspetsialistidega rahvastikuministri rollis.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis parlamendis tuli Kalle Grünthalilt, kes muretses varjatud kulude, tõlke informatiivse tähenduse ja vastutuse ÜRO-le viimise pärast. Kaasettekandja adresseerib neid kriitikat poliitikapõhiselt, selgitades, et komitee on professionaalne, kulud piirduvad teavitustööga ja mehhanism on ääristatud turvameetmetega. Lisaks kritiseeritakse Ministri pessimistlikku retoorikat sündimuse teemal, pakkudes vastukaaluks positiivseid poliitilisi lahendusi.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja konsensuslik, rõhutades põhjalikku arutelu sotsiaalkomisjonis ning nimetades nimeliselt toetavaid kolleege, kes hääletasid eelnõu edasisaatmise poolt. Mainitakse ka koostööd Õiguskantsleri büroo, Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumiga eelnõu ettevalmistamisel. Tunnustatakse Ministrit olulise protokolli Riigikokku toomise eest.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik (Eesti õigussüsteemi läbimine kolmes kohtuastmes ja otsuste rakendamine Eestis) ning rahvusvaheline (ÜRO laste õiguste komitee, teiste riikide kogemused, välismaine surve). Demograafia teemal tuuakse näiteks Iisraeli riigi kogemust. Regionaalne fookus puudub.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad kulude kontrollile seoses protokolliga, rõhutades, et Eesti riik ÜRO-le raha ei maksa ja kulud piirduvad lapsesõbraliku teavituskampaania korraldamisega. Demograafia kontekstis toetatakse sihipäraseid riiklikke peretoetusi (nt kolme ja enama lapsega perede toetus) sündimuse suurendamiseks, viidates nende positiivsele mõjule minevikus.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on laste õiguste kaitse, eriti seksuaalse väärkohtlemise ja vanematevaheliste vaidluste kontekstis, kus lapsed on kaitsetus positsioonis. Rõhutatakse, et protokoll on vajalik, kui laps ei ole saanud abi kolmes kohtuastmes. Lisaks rõhutatakse sündimuse madalat taset kui kriitilist sotsiaalset probleemi, pakkudes lahendusena poliitikavalikute muutmist ja eeskujude võtmist. Laste õiguste kontekstis eristatakse laste õigusi vanemate õigustest.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) ratifitseerimisel. Eesmärk on luua lastele lisamehhanism abi saamiseks pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite (kolm kohtuastet) ammendumist. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja kaasettekandja Riigikogus.
6 Analüüsitud kõnesid