Päevakorra profiil: Riina Solman
Arupärimine riigiasutuste maapiirkondadest lahkumise kohta (nr 653)
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõnelejad on tugevas opositsioonis, kritiseerides valitsuse tegevust regionaalpoliitika ja sotsiaalkärbete osas. Peamised seisukohad on valitsuse kärpe (1,35 miljonit eurot hooldekodude toetustelt) ja maksutõusude (käibemaks, automaks, kütuseaktsiis) vastased, kuna need suurendavad regionaalset ebavõrdsust. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastuolu eest ministri enda väljaöeldud regionaalpoliitiliste põhimõtetega, mis teeb seisukoha tugevalt tulemuspõhiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad asjatundlikkust regionaalpoliitika, valglinnastumise pidurdamise ja avalike teenuste kättesaadavuse teemadel. Esitatakse konkreetseid näiteid riigiasutuste lahkumisest (Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet Põlvast) ning osatakse nimetada konkreetseid kärpesummasid (1,35 miljonit eurot hooldekodude toetuselt). Samuti rõhutatakse regionaalpoliitika valdkondadeülest iseloomu, mis puudutab kõiki eluvaldkondi.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja retooriliselt laetud, kasutades metafoore nagu "silmamoondajate aeg" ja viidates poliitilisele silmakirjalikkusele. Kuigi üks kõneleja kiidab ministri viisakat suhtlusstiili, on üldtoon süüdistav ja rõhutab poliitiliste otsuste kahjulikku emotsionaalset ja majanduslikku mõju haavatavatele rühmadele. Kasutatakse ka tuntud ütlusi, nagu "pidev vee tilkumine uuristab ka kivisse augu".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelejad osalevad arupärimisel, mis on suunatud riigiasutuste maapiirkondadest lahkumise teemale, näidates aktiivsust valitsuse tegevuse kontrollimisel. Teine kõneleja viitab ministri varasemale, 25. septembril toimunud ettekandele, mis näitab pidevat valitsuse poliitiliste avalduste jälgimist ja analüüsimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus tervikuna, eriti regionaalminister Piret Hartman ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kellele omistatakse sarnane "käekiri" toetuste kärpimisel. Kriitika on suunatud poliitilisele ebakõlale ja tegevusetusele, süüdistades ministreid silmamoonduses ja regionaalse ebavõrdsuse järsus suurendamises. Vastuseis on intensiivne ja poliitiliselt põhjendatud, viidates valitsuse tegevuse risti vastupidisele iseloomule ministri põhimõtetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiilile puudub otsene viide, kuna kõned keskenduvad valitsuse kritiseerimisele ja vastutusele võtmisele. Esimene kõneleja rõhutab küll valdkondadeülese koostöö vajadust sotsiaalvaldkonnaga, kuid teeb seda kriitilises kontekstis, viidates selle puudumisele valitsuse kärpeotsustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on väga tugev, keskendudes maapiirkondade ja äärealade väljasuremise ohule ning regionaalse ebavõrdsuse süvenemisele. Eraldi rõhutatakse avalike teenuste (koolid, riigiasutused) lahkumist maakonnakeskustest, tuues näiteks Põlva valla, kust on lahkunud Maksu- ja Tolliamet ning Sotsiaalkindlustusamet.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud maksutõusude (käibemaks, automaks, kütuseaktsiis) vastustamisele, kuna need kahjustavad ebaproportsionaalselt maainimeste toimetulekut. Toetatakse sotsiaalseid toetusi ja vastustatakse kärpeid, mis vähendavad perede kindlustunnet ja suurendavad lõhesid ja ebavõrdsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonna fookus on suunatud haavatavate rühmade kaitsele, eriti pensionäridele hooldekodudes, kellelt võeti 200-eurone ühekordne toetus. Samuti kritiseeritakse kärpeid, mis puudutavad laste ja perede huviringide rahastamist, vähendades elujõuliste perede võimalusi maal elada ja ennast hästi tunda.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse tegevuse kontrollimisele ja vastutusele võtmisele arupärimise kaudu. Rõhutatakse vajadust tagada, et ükski eelnõu ei jõuaks kinnitamiseni enne, kui on hinnatud selle mõju piirkondadevahelistele lõhedele ja maapiirkondadele, viidates seega vajadusele rangemate regionaalsete mõjuhinnangute järele.
2 Analüüsitud kõnesid