Istungi profiil: Riina Sikkut
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-14
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline seisukoht on tugevalt progressiivne ja väärtuspõhine, toetades soolise tasakaalu parandamist (60:40 printsiip) börsiettevõtete juhtorganites ning identifitseerides end sotsiaaldemokraadi ja feministina. Ta peab Eesti naiste esindatust juhtorganites (10–11%) erakordselt kehvaks ja toetab kvootide kehtestamist kui vajalikku meedet ebavõrdsuse vähendamiseks. Kõneleja on idealistlik, vastandudes konservatiivsetele küünikutele.
25 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusandlikust protsessist, olles Rahanduskomisjoni esindaja ning selgitades eelnõu menetluse etappe, tähtaegu ja muudatusettepanekute sisu. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (aktsiaemitendid, Finantsinspektsioon, alaesindatud sugu) ja toetab oma seisukohti sotsiaalsete andmetega, viidates naiste kõrgele haridustasemele (70% kõrgkoolilõpetajatest) ja tööturu segregeeritusele.
25 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on ametlik ja detailne eelnõu tutvustamisel, kuid muutub küsimustele vastates kirglikuks ja enesekindlaks. Ta kasutab tugevaid väärtuspõhiseid argumente (vajadus pädevate naiste kogemuse järele otsustusprotsessis) ja on valmis vastama teravatele rünnakutele otsekoheselt, nimetades vastaseid eelarvamuslikeks või küünilisteks.
25 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandja, kes on sügavalt seotud eelnõu menetlusega Rahanduskomisjonis, juhtides teist lugemist ja tehes ettepaneku lõpphääletuseks 21. mail. Ta viitas komisjoni istungitele (5. mai) ja huvigruppide (advokatuur, Tallinna Sadam, kaubandus-tööstuskoda) arvamuste kogumisele ja arvestamisele.
25 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib neid, kes süstemaatiliselt tõstatavad teemasid nagu transsoolisus või "mustanahaliste homode kvoodid", pidades neid arutelu segamiseks. Ta vastandub neile, kes peavad naisi juhtivatel kohtadel vähem pädevaks, süüdistades neid eelarvamuslikus suhtumises, mis takistab pädevate naiste edasijõudmist.
25 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab konsensuslikku otsustusprotsessi Rahanduskomisjonis, kus toetati esimehe Annely Akkermanni ettepanekut tähtaegade osas. Ta teeb koostööd Rahandusministeeriumi ja huvigruppidega ning viitab sellele, et käsitletav eelnõu on Euroopa tasandi kompromiss.
25 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvahelisel (EL direktiivi ülevõtmine) ja riiklikul tasandil, käsitledes Eesti börsiettevõtteid ja riigiettevõtteid. Regionaalset või kohalikku fookust ei esine, kuigi mainitakse riiklikke suuri ettevõtteid nagu Tallinna Sadam ja Eesti Energia.
25 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab sihipärast regulatsiooni börsiettevõtetele sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, leides, et see on vajalik meede soolise tasakaalu parandamiseks. Ta leiab, et see ei ole koormav, kuna börsiettevõtete tegevus on niikuinii tugevalt reguleeritud, ning usub, et tasakaalustatud juhtorganid teevad paremaid otsuseid.
25 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja on soolise võrdõiguslikkuse tuline eestkõneleja, toetades kvootide kehtestamist, et parandada naiste esindatust juhtorganites (60:40). Ta rõhutab, et direktiiv räägib meestest ja naistest (bioloogiline sugu) ning lükkab tagasi transsoolisuse teema arutellu toomise, pidades seda Eestis toimuvate protsessidega vähese seosega "ookeani tagant imporditud teemaks".
25 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Väärtpaberituru seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle EL direktiiv soolise tasakaalu parandamiseks börsiettevõtete juhtorganites. Kõneleja on Rahanduskomisjoni esindajana eelnõu aktiivne toetaja ja eestvedaja, kes on saavutanud kokkuleppe teavitamise tähtaja nihutamises 2026. aasta 30. juunile.
25 Analüüsitud kõnesid