Päevakorra profiil: Riina Sikkut
Arupärimine valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta (nr 791)
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne teema on sisserände suurendamise plaanid, mis on tihedalt seotud tootlikkuse tõstmise ja tööjõupuuduse lahendamisega. Kõneleja (sotsiaaldemokraat) kritiseerib valitsuse ebaselgeid plaane ja numbrite puudumist, rõhutades vajadust pikaajaliste, eesti keele oskust tagavate lahenduste (nagu õpiränne) järele. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes strateegilist tegutsemist tootlikkuse languse peatamiseks ja lõimumise parandamiseks.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat teadmist tööturu, tootlikkuse ja sisserändepoliitika alal, viidates konkreetsetele andmetele nagu EL-i keskmine tootlikkus (65%, 75%), sündimuse negatiivsed rekordid ja 65 000 töötut. Eraldi rõhutatakse tehisaru (AI) arengu mõju tööturule, mis hakkab asendama ka kõrgharidusega inimeste ametikohti (nt raamatupidamine, programmeerimine). Teadmised põhinevad ka OSKA raporti ja varasemate arutelude sisul.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja kriitiline, rõhutades loogilisi ja arvulisi argumente, nõudes ministrilt kvantitatiivseid vastuseid subjektiivsete hinnangute ("hea") asemel. Toon on murelik ja nõudlik, eriti seoses tootlikkuse languse ja lõimumise ebaõnnestumisega, mida nimetatakse "harukordseks ohumärgiks". Kõneleja kasutab ka viidet rahvusvahelisele kirjaoskuse päevale, et rõhutada numbrite ja selguse olulisust.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamenditöös, esitades arupärimise (nr 791) sisserände teemal, et jätkata kevadistungjärgul pooleli jäänud arutelusid tootlikkuse, õpirände ja lõimumise teemadel. See näitab järjepidevust teema käsitlemisel ja protseduurireeglite (kodu- ja töökord) tundmist. Arutelu on seotud ka noorte tööpuuduse teemaga, mis oli just enne seda päevakorras.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, eriti sisserändekvoodi ja palgakriteeriumide poliitika osas. Kritiseeritakse valitsuse soovi lasta sisse umbes kolmekordne kvoodi jagu oskustöötajaid ilma kvooti ametlikult muutmata, mis ei lahenda sisulisi küsimusi. Samuti heidetakse ette, et valitsus otsib lihtsat lahendust sisserände erandites, selle asemel et pingutada 65 000 töötut ümber õpetada.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab Sotsiaaldemokraate, kes esitasid arupärimise, et käsitleda pooleli jäänud teemasid. Viidatakse Sotsiaaldemokraatide varasemale ettepanekule valitsuses olles luua sektoripõhised palgakriteeriumid, mis näitab valmisolekut pakkuda alternatiivseid poliitilisi lahendusi. Koostöö stiil on pigem nõudlik ja kriitiline, oodates ministrilt sisulisi vastuseid.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil, võrreldes Eesti tootlikkust EL-i keskmisega ja seades eesmärgiks 110% EL-i keskmisest. Regionaalne fookus puudub, välja arvatud üldine viide töötute asukoha arvestamisele ümberõppes.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab tungivat vajadust tõsta tootlikkust, märkides, et hinnad on tõusnud kiiremini kui tootlikkus, ning kritiseerib tootlikkuse tagasiminekut EL-i keskmise suhtes viimastel aastatel. Toetatakse sektoripõhiseid palgakriteeriume välistööjõule, et vältida madalapalgalise tööjõu sissevoolu, mis tootlikkust ei tõsta. Eelistatakse investeerimist kohalike töötute ümberõppesse sisserände erandite asemel.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne teema on lõimumine, mida peetakse ebaõnnestunuks, ning eesti keele oskuse tagamine teenuste osutamisel, hariduses ja tervishoius. Sisserännet käsitletakse eelkõige majandusliku ja keelelise integratsiooni vaatenurgast, rõhutades, et võõrtöölised tekitavad keelekonflikte teenuste saamisel. Õpirännet nähakse lahendusena, mis tagab eesti keele oskusega töötajad.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on sisserändepoliitika ja sellega seotud seadusandluse (kvoodid, erandid, palgakriteeriumid) muutmine. Kõneleja on algataja rollis (arupärimise esitamine) ja nõuab valitsuselt selgeid numbrilisi plaane vastuvõtuvõime kohta. Eelistatakse õpirännet kui pikaajalist lahendust, mis ei vaja erandeid ega palgakriteeriumide lõdvendamist.
8 Analüüsitud kõnesid