Päevakorra profiil: Riina Sikkut
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse eelarvepoliitika suhtes, rõhutades vastutustundetust siseriiklike eelarvereeglite eiramisel ja katteta kulude lisamisel. Kõneleja toetab tugevalt Eelarvenõukogu soovitusi ja vajalikke maksutõuse, hoiatades võlakoormuse kahekordistumise eest nelja aastaga. Fookus on eelkõige fiskaalsel vastutusel ja riigi majanduslikul pikaajalisel jätkusuutlikkusel.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust makromajanduse, eelarvedistsipliini ja finantsregulatsiooni valdkonnas, viidates SKP-le, võlakoormusele ja vastutustundliku laenamise printsiibile. Ta toetub Eesti Panga uuringutele (nt leibkondade finantskäitumise uuring) ja Eelarvenõukogu autoriteedile. Ta on osalenud spetsiifilistel erialastel seminaridel, nagu kaubanduspiirangute ja digieuro konverentsid.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja hoiatav, rõhutades valitsuse otsuste negatiivseid tagajärgi (hinnatõus, laenamise kallinemine). Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja ekspertide hinnanguid, püüdes vältida mustvalget vastandamist, kuid kritiseerib teravalt poliitilisi kokkuleppeid, mis on ekspertide soovitustega risti vastupidised. Ta rõhutab sõltumatu kõrvalpilgu väärtust.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Rahanduskomisjoni liige, kirjeldades septembrikuud kui tempokat ja sisulist. Ta osaleb regulaarselt Eesti Panga korraldatud erialastel üritustel ja seminaridel, mis näitab pidevat seotust finants- ja majandusteemade aruteludega. Ta viitab oma osalemisele nii kevadisel kui ka sügisesel Eesti Panga üritusel.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele, keda süüdistatakse vastutustundetus eelarvepoliitikas ja lühiajaliste otsuste tegemises, mis kasvatavad võlakoormust. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et valitsuse kokkulepped on risti vastupidised Eelarvenõukogu tugevatele soovitustele. Valitsejat kirjeldatakse kui osapoolt, keda ei saa kohustada vastutustundlikkusele.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ja konsensuse olemasolu erakondade vahel tehnilistes regulatiivsetes küsimustes, nagu hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmine. Ta väärtustab sõltumatute institutsioonide (Eelarvenõukogu, Eesti Pank) panust ja peab oluliseks kolleegide sisulist tööd Rahanduskomisjonis. Ta märgib, et teatud teemadel on erakondade vahel üksmeel täiesti olemas.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, keskendudes Eesti eelarvepoliitikale, võlakoormusele ja finantsstabiilsusele. Mainitakse ka rahvusvahelist konteksti, viidates Prantsusmaa reitingu langusele ja väliskeskkonna reaktsioonile Eesti olukorrale.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud fiskaaldistsipliinile ja eelarve tasakaalule, vastandudes katteta kuludele ja kiirele võlakoormuse kasvule. Toetab pangandusturu konkurentsi suurendamist eluasemelaenude lihtsama liigutamise kaudu. Samuti toetab ta vastutustundliku laenamise printsiibi jälgimist ja vajalike maksutõusude elluviimist.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest keskendub kõneleja finantsilisele tarbijakaitsele, eriti vastutustundliku laenamise printsiibi jälgimisele kiirlaenuvõlgnevuste puhul. Ta toetab kohtu hiljutist otsust maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise kohta kiirlaenude puhul, et kaitsta laenuvõtja huve.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud finantsregulatsioonile, eriti eluasemelaenude pankadevahelise liigutamise lihtsustamisele ja hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmisele. Kõneleja on nende mahukate regulatsioonide toetaja ja märgib, et Rahanduskomisjonis on võimalik neid muudatusi kiiresti edasi liigutada.
6 Analüüsitud kõnesid