Istungi profiil: Pipi-Liis Siemann
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on peamiselt protseduuriline ja analüütiline, esitades juhtivkomisjoni seisukohti. Ta väljendab mõõdukat vastuseisu eelnõudele, mis puudutavad uue riigipüha kehtestamist (majanduslike ja hariduslike mõjude tõttu) ning valimisseaduse muutmist (süsteemi õigluse ja tehniliste probleemide tõttu). Seisukohad on tugevalt põhjendatud valitsusasutuste ja komisjoni analüüsiga, keskendudes poliitika ja menetluse raamistikule.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust seadusandluse menetlemise ja põhiseaduskomisjoni töö osas, olles mitme eelnõu ettekandja. Eriti detailne on ta valimisseaduse tehniliste aspektide (ringkondade suuruse mõju häälte võrreldavusele) ja riigipühade majandusliku ning haridusliku mõju analüüsimisel, tuginedes ministeeriumide ja valimisteenistuse andmetele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga formaalne, objektiivne ja protseduurikeskne, keskendudes komisjoni arutelude, argumentide ja menetlusotsuste edastamisele. Kõneleja kasutab loogilisi ja analüütilisi apelle, vältides emotsionaalseid väljendeid, ning rõhutab faktide ja protokollide olemasolu. Keel on ametlik ja detailne, viidates konkreetsetele kuupäevadele ja osalenud isikutele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne juhtivkomisjoni esindaja, kes on määratud ettekandjaks mitmele eelnõule, osaledes tihedalt komisjoni istungitel (nt 28. mai, 4. juuni, 11. juuni). Tegevusmuster näitab keskendumist seadusandlikule aruandlusele ja menetluse juhtimisele, sh Anti Allase asendamisele komisjoni esindajana.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud eelnõude sisule ja nende puudulikule analüüsile, mitte isikutele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, tuues esile valitsuse (Justiitsministeerium) märkused majanduslike mõjude ja Haridus- ja Teadusministeeriumi mured õpilaste koormuse kohta. Valimisseaduse puhul kritiseerib ta isiklikult absoluutarvudel põhineva süsteemi õiglust ringkondade suuruse tõttu.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja kaasav, rõhutades arutelu ministeeriumide, algatajate ja komisjoni liikmete vahel. Kõneleja mainib konsulteerimist tööandjatega ja toob esile erinevate fraktsioonide liikmete (nii poolt- kui ka vastumõtteid) seisukohti. Ta rõhutab konsensuslikke otsuseid (nt eelnõu päevakorda võtmine), kuigi lõplikud otsused olid enamusotsused.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Andmeid pole piisavalt. Arutelu keskendub riiklikule seadusandlusele, nagu riigipühad, SKT ja valimisseadus.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad fiskaalset vastutust ja vajadust majandusliku analüüsi järele. Kõneleja toob esile valitsuse mure, et täiendav vaba päev tooks kaasa kaudseid riigieelarvelisi kulutusi ja mõjutaks SKT-d. Rõhk on majandusliku analüüsi puudumisel eelnõu seletuskirjas.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas käsitletakse puhkepäevade mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuid tasakaalustatakse seda vajadusega tagada esmatähtsate ametite töö jätkumine. Hariduse osas tuuakse esile mure õpilaste koormuse suurenemise pärast, kuna õppepäevade arv on rahvusvahelises võrdluses väike.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kahe eelnõu menetlemisel: riigipühade seaduse muutmine (täiendav vaba päev) ja Riigikogu valimisseaduse korrastamine (mandatite jaotamine absoluutarvude alusel). Kõneleja roll on juhtivkomisjoni esindajana menetluse kokkuvõtmine ja komisjoni otsuse (mõlema eelnõu tagasi lükkamine) edastamine.
5 Analüüsitud kõnesid