Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-05-21
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud eraomandi kaitsele, vastustades Natura alade laiendamist ebapiisava kompensatsiooniga, mida nimetatakse "neonatsionaliseerimiseks". Samuti kritiseeritakse Siseministeeriumi jäika relvaseadust, toetades regulatsioonide leevendamist riigi kaitsevõimekuse arendamiseks. Fookus on väärtuspõhine (omandiõigused) ja poliitikapõhine (regulatsioonide rakendamine).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist keskkonnaõiguse ja omandiõiguse ristumiskohas, tuues välja konkreetseid kompensatsioonisummasid (160 eurot/ha) ja raiepiiranguid (kaks kuuske aastas). Teine ekspertiisiala on relvaseaduse rakendamine, kus teatakse täpselt vajalike ministri määruste arvu (kolm) ja nende kehtestamise ajakava.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on otsekohene, küsiv ja kriitiline, kasutades tugevaid ja emotsionaalselt laetud termineid nagu "neonatsionaliseerimine". Kõneleja toetub nii konkreetsele juhtumiuuringule (metsaomanik, 125 000 euro väärtuses) kui ka detailsetele andmetele (kompensatsioonimäärad), et luua loogiline apell õiglusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu infotunnis küsimuste esitaja, keskendudes konkreetsete seaduste ja nende rakendamise probleemidele. Mainitakse varasemat arupärimist ja järelsõna ministrile, mis viitab järjepidevale tegevusele valitud teemade jälgimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus (Peaminister) ja konkreetsed ministrid (Kliimaminister Sutt) ning Siseministeerium. Kriitika on suunatud poliitika sisule (ebapiisav kompensatsioon) ja protseduurile (määruste aeglane kehtestamine). Siseministeeriumi süüdistatakse "kruvide liiga kõvasti kinni keeramises" relvaseaduse osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö osas on märgitud varasemat ühist arusaama ühe ministriga relvaseaduse jäikuse osas, mida minister väljendas pöidla püsti ajamisega. See viitab valmisolekule leida ühiseid seisukohti konkreetsetes regulatiivsetes küsimustes, hoolimata üldisest kriitilisest toonist.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes üleriigilisi seadusi nagu Natura kaitseala reeglid ja relvaseadus. Konkreetne näide metsaomanikust on toodud illustreerimaks riikliku poliitika ebaõiglast mõju eraisikutele, mitte rõhutamaks regionaalset erihuvi.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad tugevalt eraomandi puutumatust ja õiglase kompensatsiooni vajadust riigistamise korral. Kritiseeritakse riigi tegevust, mis sisuliselt võtab vara ära, kompenseerides vaid juurdekasvu (160 eurot/ha), mitte vara turuväärtust (125 000 eurot). Toetatakse regulatsioonide leevendamist ettevõtetele (tehaste rajamine, võimekuste arendamine).
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalset tasakaalu looduskaitse vajaduse ja individuaalsete omandiõiguste vahel, seistes eraomanike poolel, kes kannatavad riiklike kaitsemeetmete tõttu. Teiseks puudutatakse relvaseadust, kus toetatakse eraisikute ja ettevõtete õiguste laiendamist riigi kaitsevõimekuse arendamise eesmärgil.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on uute Natura alade sihtkaitsereeglite vastustamisel, kuna need rikuvad kõneleja hinnangul omandiõigusi. Teiseks jälgitakse relvaseaduse rakendamist, rõhutades vajadust kiiresti kehtestada seadusest tulenevad ministri määrused, millest kaks on endiselt puudu.
2 Analüüsitud kõnesid