Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-26
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastustab tugevalt kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu, pidades seda ebaefektiivseks ja Riigikogu pädevust ületavaks kanoonilise õiguse küsimuses. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades, et seadustega on võimatu südant juhtida, ning hoiatab, et Moskva kiriku diskrediteerimise püüd võib lõppeda Eesti riigi diskrediteerimisega. Ta seab kahtluse alla eelnõu sisulise tulemuse, kuna see keskendub vaid formaalsustele, mitte tegelikule probleemile (Patriarh Kirill).
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust Eesti õigeusu kiriku ajaloo ja õigusliku staatuse osas, viidates konkreetsetele ajaloolistele sündmustele (nt 1919. aasta piiskop Platoni mõrv, 1996.–2002. aasta arutelud) ja õigusjärgluse küsimustele. Ta eristab selgelt kloostrite ja koguduste haldusvajadusi ning analüüsib hiljutise Tartu kohtu otsuse tagajärgi kiriku nime muutmise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja ettevaatlik, kasutades nii detailseid küsimusi rakendamise kohta kui ka laiaulatuslikku ajaloolist argumentatsiooni. Toon on kriitiline valitsuse lähenemise suhtes, rõhutades loogilisi ja juriidilisi piiranguid, kuigi teemat ennast peetakse pigem südame kui mõistuse küsimuseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades korduvaid küsimusi seadusemuudatuse rakendamise ja sundlõpetamise praktiliste tagajärgede kohta. Ta esitab põhjaliku ettekande eelnõu teisel lugemisel, mis näitab keskendumist olulisele seadusandlikule arutelule. Lõpetuseks teatab ta oma hääletusel mitteosalemisest, kuna peab teemat Riigikogu pädevusest väljas olevaks.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelnõu sisulise ebaefektiivsuse ja parlamendi pädevuse ületamise vastu kanoonilise õiguse küsimustes. Ta kritiseerib ka Siseministeeriumi (Läänemetsa juhitud) hiljutist tegevust, mis on tema hinnangul tekitanud õiguslikku segadust seoses kiriku nime muutmisega. Vastuseis on poliitikapõhine ja protseduuriline, mitte isiklik, ning ta ei välista kompromissi, vaid pigem peab eelnõu eesmärke saavutamatuks.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja osaleb küsimuste ja vastuste voorus komisjoni esimehega, püüdes saada selgust muudatusettepanekute rakendamises. Lõppkokkuvõttes deklareerib ta aga oma erimeelsuse tõttu parlamendi pädevuse osas hääletusel mitteosalemise, mis viitab pigem põhimõttelisele eraldumisele kui kompromissivalmidusele antud küsimuses.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti riigi julgeolek, Riigikogu pädevus) ja rahvusvahelisel/religioossel tasandil (Moskva Patriarhaat, Patriarh Kirill, Konstantinoopoli patriarh). Mainitakse ka Tartu kohtu määrust, mis oli oluline siseriiklik õiguslik sündmus kiriku nime muutmisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt. Mainitakse riigi lepinguid ja varade rentimist kloostritele, kuid seda käsitletakse haldusliku ja õigusliku probleemi kontekstis, mitte laiemate majanduspoliitiliste seisukohtadena.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on usuelu ja kirikute õiguslik korraldus, rõhutades, et tegemist on isikliku ja südametunnistuse valdkonnaga. Ta kaitseb kloostrielu eripära ja nunnade keskendumist jumalateenimisele, vastandades seda haldusküsimustele, ning rõhutab vajadust austada kiriku kanoonilist õigust riigi sekkumise piiramisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kirikute ja koguduste seaduse muudatustel, mille eesmärk on piirata suhteid Eesti julgeolekut ohustavate vaimulike keskustega. Kõneleja on eelnõu kriitiline vastane, keskendudes muudatusettepanekute (eriti nr 16) rakendamise praktilistele ja juriidilistele probleemidele, nagu sundlikvideerimine ja põhikirja muutmine.
4 Analüüsitud kõnesid