Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv põhiseaduse muudatustele, mis puudutavad kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute valimisõiguse ühetaoliseks muutmist. Samuti on esiplaanil parlamendi eneseregulatsiooni õiguse kaitsmine ja valitsuse haridusreformide (õppimiskohustuse pikendamine) rahastamise küsimärgi alla seadmine. Fookus on väärtuspõhine (kodakondsus) ja pragmaatiline (kulud, seaduslikkus). Poliitiline raamistik on tugevalt protseduuriline ja õiguslik.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusandliku menetluse vallas, esitades küsimusi eelnõude liitmise, parlamendi eneseregulatsiooni piiride ja seaduse paragrahvide kohta. Eraldi teadmiste valdkond on hariduspoliitika, eriti seoses õppimiskohustuse pikendamise ja sellega kaasneva tugipersonali ning lisavahendite vajadusega.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, küsitlev ja nõudlik, keskendudes ettekandja argumentide ja seadusliku aluse vaidlustamisele. Kõneleja nõuab korduvalt konkreetseid vastuseid ja viiteid seaduse paragrahvidele, mis viitab loogilisele ja protseduurilisele apellatsioonile. Toon on skeptiline ja püüab paljastada vastaspoole motiive ("meelsuskontroll").
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivset osalemist täiskogu istungil 20. novembril, kus esitati lühikese aja jooksul viis sisulist küsimust erinevate eelnõude kohta. Tegevusmuster on suunatud seadusandliku töö kriitilisele kontrollile ja ettekandjate vastutusele võtmisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on sotsiaaldemokraadid, kelle soovitud "meelsuskontrolli" võimalikkust seadusemuudatustes tugevalt kahtlustatakse. Kriitika on suunatud ka eelnõude algatajate vastu, kelle valikukriteeriumid kolmandate riikide kodanike valimisõiguse osas on ebaloogilised (nt Türgi eelistamine Norrale). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pigem protseduuriline, pakkudes välja võimalusi, kuidas potentsiaalselt põhiseadusvastane ettepanek (viidates Isamaa fraktsiooni ettepanekule) seaduspäraseks muuta, liites selle teise menetluses oleva põhiseaduse muudatuse eelnõuga. Otsest kompromissivalmidust ei väljendata, pigem otsitakse juriidiliselt korrektseid lahendusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on peamiselt riiklik (põhiseadus, haridusreform) ja rahvusvaheline (EL, NATO, Türgi, Norra, Šveits kodakondsuse kontekstis). Kohalikku fookust puudutab viide Tallinna kontekstile seoses õppimiskohustust eiravate noorte tagaajamisega.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad eelarvedistsipliinile ja kulude läbipaistvusele. Väljendatakse muret, et haridusreform (õppimiskohustuse pikendamine 18. eluaastani) nõuab lisavahendeid, mille allikad on ebaselged, eriti arvestades vajadust individuaalse lähenemise ja tugipersonali järele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil kodakondsuspoliitika ja valimisõiguse küsimused, kus vastustatakse kolmandate riikide kodanikele valimisõiguse andmist. Oluline teema on ka hariduspoliitika, eriti seoses õppimiskohustuse pikendamise ja erivajadustega õpilaste toetamise ning kutsekoolide sulgemise vastuoluga.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise eelnõudel, mis puudutavad valimisõigust, ning haridusseaduse muudatustel õppimiskohustuse pikendamise osas. Kõneleja tegutseb peamiselt kriitilise küsitlejana, rõhutades protseduurilist korrektsust ja seaduse aluseid, ning uurib võimalusi eelnõude menetlemiseks (nt liitmine).
5 Analüüsitud kõnesid