Päevakorra profiil: Priit Sibul
Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" eelnõu (420 AE) esimene lugemine
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on Moskva patriarhaadi teemal ettevaatlik ja protseduurikeskne, rõhutades õigeusu pühade ajal menetlemise ebasobivust. Kõneleja seab kahtluse alla riikliku julgeolekupoliitika järjepidevuse, tuues esile vastuolu Venemaa agressori riigiks kuulutamise ja Vene Föderatsiooni kodanikele kohalikel valimistel hääleõiguse säilitamise vahel. Samuti kritiseeritakse varasemaid valitsusi MP koguduste registreerimise eest 2002. aastal.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusnormide (sh juhatuse volitused, avalduste erimenetlus ja enesereguleerimise õigus) osas. Samuti on tal teadmisi kirikuajaloost ja teoloogiast (valeõpetuse kontseptsioon) ning Eesti poliitilisest ajaloost seoses Moskva patriarhaadi registreerimisega 2002. aastal.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, püsiv ja analüütiline, eriti protseduuriliste küsimuste esitamisel Riigikogu esimehele. Sisu arutelul on toon kriitiline ja väljakutsuv, kasutades tugevaid hinnanguid (nt "päris õudne" eelnõu esialgse versiooni kohta) ning tuginedes loogilistele argumentidele ja ajaloolistele faktidele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on antud istungil väga aktiivne, esitades järjestikku viis küsimust ja ettepanekut, keskendudes nii menetluslikele takistustele kui ka sisulistele vastuoludele. Viidatakse osalemisele fraktsiooni kohtumistel Siseministeeriumi kõrgete ametnikega, kelle seisukohti kasutatakse täitevvõimu tegevusvõime vaidlustamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud eelnõu algatajatele ja juhtivkomisjonile, keda kritiseeritakse nii menetlusliku kiirustamise kui ka poliitilise järjepidevuse puudumise eest. Eriti terav kriitika on suunatud varasematele Reformierakonna poliitikutele (Ain Seppik, Siim Kallas) Moskva patriarhaadi Eestis registreerimise eest 2002. aastal. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil hõlmab välisorganisatsioonide (Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma) palvete edastamist parlamendile ja fraktsiooni sisese teabe (Siseministeeriumi ametnike seisukohad) kasutamist debatis. Kõneleja püüab saavutada protseduurilist kokkulepet, paludes juhatusel arutada päevakorrapunkti eemaldamist ja viia läbi hääletuse.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik (Eesti põhiseaduslik kord, täitevvõim) ja rahvusvaheline (Venemaa Föderatsiooni agressioon, Kirilli tegevus). Mainitakse kohalikke valimisi seoses Vene Föderatsiooni kodanike hääleõiguse küsimusega, sidudes julgeolekupoliitika kohaliku tasandiga.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse usulist tundlikkust, paludes arutelu edasi lükata õigeusu ülestõusmispühade tõttu, viidates Kirikute Nõukogu palvele. Käsitletakse ka kiriku rolli ja teoloogilist definitsiooni (valeõpetus) seoses Moskva patriarhaadi juhi tegevusega, eristades seda kohalike preestrite seisukohtadest.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on poliitilise avalduse (420 AE) menetlemise vastustamisel ja Riigikogu protseduurireeglite muutmisel. Kõneleja teeb ettepaneku kutsuda kokku juhatus, et arutada päevakorrapunkti eemaldamist, rõhutades parlamendi laiaulatuslikku enesereguleerimise õigust ja varasemaid protseduurimuudatusi.
5 Analüüsitud kõnesid