Päevakorra profiil: Priit Sibul
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) teine lugemine
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõule (570 SE), kuna see üritab lahendada kanoonilise õiguse küsimusi, mis ei kuulu Riigikogu pädevusse. Peamine mure on seaduse rakendamise ebaefektiivsus ja hirm, et püüd diskrediteerida Moskva kirikut võib lõppeda Eesti riigi diskrediteerimisega. Käsitlus on suunatud nii poliitilisele eesmärgile (Kirilli mõju vähendamine) kui ka selle saavutamise õiguslikele ja ajaloolistele piirangutele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õigeusu kiriku keerulisest ajaloost Eestis, viidates konkreetsetele sündmustele ja aastatele (nt 1919, 1944, 1996–2002) ning õigusjärgluse segadusele. Tal on tehniline arusaam seaduse rakendamise mehhanismidest, nagu sundlõpetamine ja põhikirja vastavusse viimine, rõhutades kanoonilise õiguse ja riigi seaduste lahknevust. Samuti eristab ta haldusküsimustes kloostreid ja kogudusi.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja kriitiline, tasakaalustades juriidilist argumentatsiooni filosoofilise sissejuhatusega, et kirikuküsimused on pigem südame kui mõistuse küsimused. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi eelnõu oodatava sisulise tulemuse ja pikaajalise stabiilsuse kohta. Kõne lõpeb isikliku teatega hääletusel mitteosalemisest, kuna teema ei kuulu parlamendi pädevusse.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus arutelus, esitades mitu detailset küsimust eelnõu rakendamise ja õiguslike tagajärgede kohta. Ta pidas ka põhjaliku vastukõne, mis sisaldas ajaloolist konteksti ja juriidilist analüüsi.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Siseministeeriumi (viidates Läänemetsa juhitud ministeeriumile) tegevusele, mis on kõneleja hinnangul tekitanud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nimemuutuse asjus suuremat segadust, mitte selgust. Vastuseis on suunatud ka õiguskomisjoni eelnõu lahendustele, mida peetakse ebapädevaks ja mis keskenduvad formaalsustele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööst andmed puuduvad; kõneleja positsioon on pigem iseseisev ja kriitiline, väljendades veendumust, et eelnõuga ei ole võimalik mõistlikku tulemust saavutada. See kulmineerub otsusega hääletusel mitte osaleda, mis viitab kompromissivalmiduse puudumisele selles küsimuses.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele (Patriarh Kirill, Moskva), käsitledes Eesti riigi ja õigeusu kiriku suhteid laiemas ajaloolises kontekstis. Lokaalne viide on Tartu kohtu määrusele seoses kiriku nime muutmisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on usuelu ja kirikute reguleerimine, mida käsitletakse isikliku ja südametunnistuse küsimusena. Kõneleja rõhutab vajadust eristada haldusküsimustes kloostreid (nunnad) kogudustest ning kaitseb kiriku kanoonilise õiguse autonoomiat riikliku sekkumise eest.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu (570 SE) vastustamisel. Kõneleja tegutseb vastasena, keskendudes eelnõu rakendamise detailidele ja õiguslikele tagajärgedele (nt sundlikvideerimine). Ta vaidlustab parlamendi pädevust kirikuõiguse küsimustes, pidades eelnõu sisuliselt ebaefektiivseks.
4 Analüüsitud kõnesid