Täiskogu istungite kaupa: Enn Eesmaa

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, neutraalne ja protseduuriline, olles suunatud juhtivkomisjoni ettekande esitamisele. Kõne on loogiline ja faktipõhine, sisaldades detailseid kuupäevi ja viiteid seaduse paragrahvidele. Emotsionaalsed apellid puuduvad, keskendudes ainult menetluslike otsuste ja eelnõu sisu edastamisele.

Stiil on formaalne, analüütiline ja konstruktiivne, väljendades tunnustust ettekandjate ja initsiatiivgrupi töö suhtes. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et algatada strateegilisi arutelusid (EL-i liitlased) ja hinnata avalikku arvamust (referendumi tulemus). Ta toetub pigem loogilistele ja protseduurilistele argumentidele, tuues näiteks Soome presidendivalimiste süsteemi.

Retooriline stiil on formaalne, asjalik ja protseduuriline, olles tüüpiline komisjoni ettekandele täiskogul. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, viidates konkreetsetele kuupäevadele, istungitele ja konsulteeritud isikutele, et näidata eelnõu põhjalikku ettevalmistust. Toon on neutraalne ja konsensuslik.

Stiil on ametlik, protseduuriline ja reflekteeriv. Kasutatakse isiklikku raamistikku ("ma lootsin," "mul on tõsiselt kahju") väljendamaks pettumust protseduurilise algatuse ebaõnnestumise üle. Argumentatsioon on loogiline, rõhutades dialoogi vajalikkust olukorras, kus teemad on juba teada. Üks repliik on lühike ja märgitud apoliitiliseks keeleliseks tähelepanekuks.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, rõhutades oma tegevuse legitiimsust rahvasaadikuna. Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, et tuua esile parlamendi ja avalikkuse teadlikkuse erinevused ning palub võrdlevat analüüsi.

Stiil on väga formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes seadusloome etappide ja kuupäevade detailsele kirjeldamisele. Toon on neutraalne ja informatiivne, apelleerides loogikale, faktidele ja täpsusele (õigluse ja täpsuse huvides), mitte emotsioonidele.

Kõnestiil on väga formaalne, asjalik ja protseduuriline. Keskendutakse faktide edastamisele, komitee otsuste ja tähtaegade teatamisele, vältides emotsionaalseid või retoorilisi võtteid. Kõne eesmärk on informatiivne ja Riigikogu juhatuse teavitamine komitee ettepanekutest.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, esitades ministrile konkreetse poliitilise päringu. Kasutatakse faktipõhiseid näiteid (Islandi staatus, ülemaailmne rahuindeks) teema sissejuhatamiseks. Toon on asjalik ja informatsiooni otsiv.

Stiil on formaalne ja küsitlev, esitatud Riigikogu istungjärgu raames. Kõneleja kasutab apellatsiooni avalikkusele, rõhutades vajadust selgitada poliitikat rahvale, kes pole koalitsioonilepingusse süvenenud. Toon on asjalik ja keskendub oluliste teemade loetlemisele enne konkreetse koostööküsimuse esitamist.

Kõne on väga formaalne, objektiivne ja protseduuriline, sobides komisjoni ettekandja rolliga. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil, detailsete menetluskäikude, kuupäevade ja juriidiliste seisukohtade esitamisel. Stiil on keerukas ja tehniline, vältides emotsionaalseid või isiklikke pöördumisi.

Retooriline stiil on otsene ja kirglik, sisaldades nii kolleegi tunnustamist kui ka teravat isiklikku kriitikat klaaspaviljoni aadressil. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid väljendeid ("absoluutselt ei sobi sinna") ja esitatakse küsimusi, mis seavad kahtluse alla varasemate otsuste rahvusvahelise tähtsuse.

Kõneviis on formaalne ja lugupidav ("Austatud kolleeg"), kuid sisuliselt kriitiline. Kõneleja rõhutab teadlikult süüdistava kõneviisi vältimist, keskendudes loogilisele küsimuseasetusele takistuste kohta. Kasutatakse retoorilist võtet, viidates istungit jälgivale televaatajale, kes esitab sama küsimuse.

Kõneleja kasutas vabandavat ja informeerivat tooni, selgitades lühidalt tehnilist või protseduurilist viga ("näpud olid närvilised"). Stiil oli väga lühike, isiklik ja keskendus hetkelise ebakõla lahendamisele. Puudusid emotsionaalsed või loogilised apellatsioonid, kuna tegemist oli protseduurilise märkusega.