Istungi profiil: Helir-Valdor Seeder
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-05
Poliitiline positsioon
Tugev ja väärtuspõhine vastuseis valitsuse praktikale anda kodakondsust korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele. Rõhutab, et kodakondsus on privileeg, mitte iseenesestmõistetav inimõigus, ning selle andmisel peab olema esikohal lojaalsus ja riigi julgeolek. Poliitiline raamistik on konservatiivne ja riigikeskne, kritiseerides laia kaalutlusõiguse andmist ametnikele ja valitsusele.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust kodakondsuse seaduse, selle ajaloo (1995. aasta algne versioon, 2006. aasta muudatus) ja halduspraktika osas. Kasutab detailset statistikat ja võrdlevaid andmeid erinevate valitsuste (Jüri Ratase valitsused, Kaja Kallase valitsused) kodakondsuse andmise otsuste kohta. Viitab otse Siseministeeriumi vastustele arupärimistele ja kohtupraktika näidetele, et toetada oma argumenti.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on tõsine, analüütiline ja veenev, rõhutades teema olulisust ja julgeolekuohtu. Kasutab palju loogilisi ja faktilisi argumente, tuginedes statistikale, seaduse ajaloole ja siseministri seisukohtade tsiteerimisele. Stiil on formaalne ja detailne, kuid sisaldab ka emotsionaalseid hinnanguid, nimetades praegust praktikat "pööraseks seisukohaks" ja rõhutades kodakondsuse väärikust.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb Riigikogus Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu esimesel lugemisel. On teinud Siseministeeriumile arupärimisi halduspraktika kohta ja viitab korduvatele katsetele (vähemalt teine kord praeguses koosseisus) sama seadusemuudatust esitada.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud praeguse valitsuskoalitsiooni (eriti Kaja Kallase kolmanda valitsuse) ja siseministri poliitilise hoiaku vastu, kuna nad on erandkorras kodakondsust andnud 28 korral lühikese aja jooksul. Kritiseerib ka 2006. aasta koalitsiooni (Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit) algset seadusemuudatust. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebavõrdses kohtlemises ja julgeolekuriskide loomises.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab Isamaa varasemat edukat vastuseisu (Kaja Kallase teises valitsuses) kodakondsuse andmisele korduvalt karistatutele, mis näitab võimet koalitsioonis oma seisukohti kaitsta. Kutsub koalitsioonisaadikuid üles hääletama eelnõu poolt, vihjates, et see teema ei ole koalitsioonilepinguga reguleeritud, otsides erakondadeülest toetust.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub riiklikule seadusandlusele ja selle mõjule Eesti Vabariigi julgeolekule. Mainib rahvusvahelist konteksti seoses lojaalsuse ja topeltkodakondsusega (eriti agressorriikide, nagu Venemaa ja Valgevene, kodanikud). Puudub kohalik või piirkondlik fookus.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne küsimus on kodakondsuse andmise rangus ja lojaalsus riigile, eriti kriminaalkorras korduvalt karistatud isikute puhul. Rõhutab, et isegi inimsusevastaste kuritegude toimepanijatele ei tohiks kodakondsust erandkorras anda, seades julgeoleku ja riigi väärikuse esikohale. Mainib ka topeltkodakondsuse probleemi kui julgeolekuohtu.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seadus. Eesmärk on tunnistada kehtetuks § 21 lõige 11, et eemaldada valitsuse kaalutlusõigus anda kodakondsust korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele. Toetab ka põhiseaduse muutmise arutelu, mis puudutab kohalike omavalitsuste valimisõigust.
8 Analüüsitud kõnesid