Istungi profiil: Helir-Valdor Seeder
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-13
Poliitiline positsioon
Kõneleja peamine poliitiline seisukoht on tugev ja väärtuspõhine nõue peatada Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel valimistel, pidades seda ülioluliseks julgeolekuküsimuseks. Ta kritiseerib valitsust poliitilise tahte puudumise eest julgeolekuküsimustega tegelemisel, eriti olukorras, kus Venemaa on kuulutanud "püha sõja" Lääne vastu. Seisukoht on selgelt suunatud julgeolekuriskide maandamisele ja Eesti kodakondsuse väärtustamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust julgeolekupoliitika ja õigusloome valdkonnas, viidates Kaitsepolitseiameti (KAPO) julgeolekuraportile ja riigiõiguse ekspertide hinnangutele. Ta on kursis varasemate Vene kodanikele suunatud piirangutega (nt relvaload, viisad, autonumbrid) ning suudab eristada põhiseaduse muutmisega ja muutmata jätmisega seotud õiguslikke probleeme. Ta rõhutab, et Isamaa ettepanekud on kooskõlas julgeolekuasutuste riskianalüüsidega.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on terav, kriitiline ja tungiv, rõhutades olukorra tõsidust ja valitsuse tegevusetuse kahetsusväärsust. Ta kasutab tugevaid vastandusi (nt maksupaketi kiire vastuvõtmine vs julgeolekuküsimuste venimine) ning esitab valitsusele süüdistusi (nt "kavalus või nahaalsus," "manipuleerinud" julgeolekuasutuste hinnangutega). Rõhk on nii loogilisel argumentatsioonil (viited ekspertidele ja KAPO-le) kui ka emotsionaalsel apellil, seostades teemat otseselt sõjaohuga.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne arupärimise esitaja ja eestkõneleja Riigikogu täiskogu istungil, esindades Isamaa fraktsiooni seisukohti. Tema tegevusmuster näitab valitsuse pidevat survestamist ja kriitilist küsitlemist julgeolekupoliitiliselt olulistel teemadel.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti siseministrile ja Sotsiaaldemokraatidele (SDE), keda süüdistatakse julgeolekuküsimustes poliitilise tahte puudumises ja ebaselguses. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (lahenduste puudumine) kui ka protseduurile (koalitsioonilepingu täitmata jätmine ja ebaseaduslike skeemide kokkuleppimine). Siseministri vastust peetakse "ootuspäraselt kahetsusväärseks ja tühjaks".
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõnest selgub tugev fraktsioonisisene koostöö (viis Isamaa liiget esitas arupärimise), kuid puudub koostöö valitsuskoalitsiooniga käsitletud julgeolekuteemal. Kõneleja rõhutab Isamaa valmisolekut põhiseadust muuta, kui Eesti julgeolek seda nõuab, vihjates, et valitsuskoalitsioon ei ole valmis vajalikuks laiapõhjaliseks konsensuseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul julgeolekul, kuid rõhutatakse selle otsest mõju kohalike omavalitsuste poliitilise võimu moodustamisele. Konkreetselt mainitakse Tallinna, Narvat, Kohtla-Järvet, Paidest ja Türid, et illustreerida valimisõiguse mõju kõikides omavalitsustes.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid. Maksupaketi vastuvõtmist mainiti vaid näitena valitsuse poliitilisest tahtest eirata head õigusloome tava, mitte majanduspoliitilise seisukohana.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb sotsiaalset sidusust ja lõimumist, väites, et hääleõiguse äravõtmine motiveerib Vene kodanikke omandama Eesti kodakondsust ja keelt, mis soodustab ühiskonna sidusust. Ta vastandub seisukohale, et piirangud tekitavad võõrandumist, süüdistades võõrandumise soodustamises hoopis valitsuse ebaselget ja ähvardavat poliitikat. Toetatakse eestikeelsele haridusele üleminekut ja eesti keele laiemat kasutust teenindussektoris.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamine, rõhutades valmisolekut vajadusel põhiseadust muuta. Kõneleja on kriitiline valitsuse suutmatuse suhtes välja töötada õiguslikku raamistikku, mille nad koalitsioonilepingus lubasid. Lisaks toetatakse eelnõusid, mis näevad ette eestikeelsele haridusele üleminekut ja eesti keele laiemat kasutust.
4 Analüüsitud kõnesid