Kuude kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

13 Sõnavõtud

Ebapiisavad andmed.
09.2025

25 Sõnavõtud

Peamine sotsiaalne fookus on riigikeele oskuse ja ühise inforuumi tagamisel, toetades kodakondsuse keelenõude karmistamist B2 tasemele. Ta tegeleb ka eestikeelsele haridusele ülemineku teemaga, vastandudes igasugusele tagasipöördumisele. Lisaks toetab ta meetmeid Moskva alluvuses olevate koguduste mõju piiramiseks, pidades seda julgeolekuküsimuseks, mitte usuvabaduse riiveks.
06.2025

28 Sõnavõtud

Sotsiaalsetes küsimustes keskendub ta julgeoleku ja sisemise rahu tagamisele, toetades seaduseelnõu, mis piirab kolmandate riikide kodanike valimisõigust. Ta hoiatab õigusriigile ohtliku suunise andmise eest õiguskaitseorganitele (KAPO) tegutseda jõulisemalt ilma seadusandluse muudatusteta. Samuti kritiseerib ta varasemat Euroopa "immigratsioonivaimustust" kui valusat viga.
05.2025

17 Sõnavõtud

Poliitik keskendub riigi julgeoleku tagamisele, toetades seadust, mis võimaldab piirata organisatsioone (sh usuühingud ja kodanikuühendused), mis ohustavad Eesti julgeolekut. Ta rõhutab, et julgeolekuküsimustes on vaja pikaajalist ettenägelikkust, kritiseerides varasemaid lühinägelikke otsuseid (nt 2004. aasta konventsiooniga ühinemine).
04.2025

14 Sõnavõtud

Sotsiaalvaldkonnas keskendub ta haridusele ja pensionidele. Ta kritiseerib ettepanekuid pensionide kärpimiseks ja indekseerimise muutmiseks ning nõuab õpetajate palgatõusu. Eraldi tõstatab ta kutsehariduse tasuliseks muutmise küsimuse ja Ida-Virumaa kutsekeskuse venekeelse õppe staatuse.
03.2025

12 Sõnavõtud

Peamine sotsiaalne teema on kohalikel valimistel hääleõiguse piiramine ainult Eesti kodanikele, mis on tingitud muutunud julgeolekuolukorrast ja vajadusest määratleda põhiseaduslik võim. Ta näeb seda muudatust olulisena sisemise rahu ja turvalisuse seisukohalt, et vähendada Venemaa motivatsiooni sekkuda Eesti valimistesse.
02.2025

36 Sõnavõtud

Keskendub hariduspoliitikale, kritiseerides erivajadustega laste koolide liitmist (Maarjamaa kool) asjaosalistega läbi rääkimata ja kahtlustades selle taga kokkuhoiu eesmärki. Tõstab esile demograafiakriisi ja perepoliitika puudumise valitsuse tegevuskavas. Julgeoleku seisukohalt peab ohtlikuks määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse põlistamist põhiseaduses, kuna see suurendab julgeolekuriske ja takistab integratsiooni.
01.2025

13 Sõnavõtud

Keskne sotsiaalne teema on demograafia ja perepoliitika, mida käsitletakse riigi ellujäämise küsimusena ja probleemina number üks. Kõneleja kritiseerib teravalt lasterikaste perede toetuste vähendamist, abikaasade ühisdeklaratsiooni kaotamist ja huvihariduse toetuse ärakaotamist. Ta nõuab perepoliitika stabiilsust ja valitsusteülest järjepidevust.
12.2024

53 Sõnavõtud

Kõneleja keskendub kodakondsuspoliitikale, nõudes kodakondsuse seaduse muutmist, et keelata kodakondsuse andmine isikutele, keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Ta rõhutab, et kodakondsus on privileeg, mitte inimõigus, ning viitab julgeolekuriskidele. Hariduses toetab ta eestikeelse õppekeskkonna säilitamist lasteaedades.
11.2024

89 Sõnavõtud

Peamine sotsiaalne teema on valimisõigus: nõutakse Vene kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt kohaliku omavalitsuse valimisõiguse äravõtmist julgeoleku ja lõimumise edendamise eesmärgil. Lõimumispoliitikat peetakse ebaõnnestunuks, kuna 30 aasta jooksul ei ole suudetud motiveerida kodakondsuseta isikuid Eesti kodakondsust võtma. Ta rõhutab, et valimisõigust ei saa jagada meelsusprintsiibist lähtuvalt, vaid see peab tuginema õiguslikule staatusele (kodakondsusele).
10.2024

31 Sõnavõtud

Sotsiaalvaldkonnas on kõneleja seisukohad tugevalt konservatiivsed ja julgeolekule orienteeritud. Ta nõuab kodakondsuse andmise piiramist korduvatele kurjategijatele ning võitleb agressori riikide kodanike valimisõiguse vastu kohalikel valimistel, pidades seda riigi julgeoleku ohustajaks. Samuti toetatakse eestikeelsele haridusele üleminekut ja kritiseeritakse valitsuse tegevusetust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku küsimuses.
09.2024

24 Sõnavõtud

Tugev rahvusriigi kestlikkusele suunatud fookus. Nõuab Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmist julgeoleku ja rahvusriigi säilimise huvides, märkides, et eestikeelse emakeelega inimesed on Tallinnas juba vähemuses. Rõhutab vajadust kaitsta eestikeelset inforuumi, toetades keelenõuete kehtestamist platvormitöötajatele ja kritiseerides eestikeelsele haridusele ülemineku venitamist.
07.2024

30 Sõnavõtud

Keskendub demograafilisele kriisile ehk sündimusele, nimetades seda suurimaks kriisiks, mille lahendamiseks valitsusel puuduvad meetmed. Tõstatab ka julgeolekupoliitilise küsimusena Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel, olles selle õiguse äravõtmise poolt.
06.2024

36 Sõnavõtud

Keskendub sotsiaalsele kaitsele, mõistes hukka peretoetuste vähendamise demograafilise kriisi ajal ja pensionide maksustamise ("pensionide kärpimine"). Peab abielu registreerimise riigilõivu kaotamist väärtuspõhiseks küsimuseks ja riigi suhtumise väljendajaks, toetades lastega peresid ja pensionäre.
05.2024

54 Sõnavõtud

Kõige teravam sotsiaalne teema on kolmandate riikide kodanike hääleõigus kohalikel valimistel, mida peetakse julgeolekuohuks ja mis vajab kiiret lahendamist. Ta toetab integratsiooni läbi Eesti kodakondsuse motiveerimise. Samuti väljendab ta tugevat moraalset vastuseisu anonüümsele pealekaebamise seadusele (Whistleblower Protection Law), viidates selle negatiivsele mõjule ühiskondlikule moraalile ja ajaloolisele mälule.
04.2024

29 Sõnavõtud

Keskendub intensiivselt demograafiale ja lasterikaste perede toetamisele, kritiseerides valitsust perede vastandamise ja toetuste tühistamise eest. Tõstab esile julgeolekuküsimuse, nõudes kolmandate riikide kodanike hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, pidades seda julgeolekuasutuste raportite valguses oluliseks teemaks.
03.2024

9 Sõnavõtud

Peamine sotsiaalne teema on Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse küsimus kohalikel valimistel, mida käsitletakse otsese julgeolekuküsimusena, nõudes selle õiguse lõpetamist. Lisaks tõstatatakse hariduse rahastamise, õpetajate palga ja koolivõrgu teema, rõhutades parlamendi rolli kokkulepete tagamisel.
02.2024

22 Sõnavõtud

Keskne sotsiaalne ja julgeolekuküsimus on rändepoliitika, rõhutades, et Eesti riik ei ole võimeline praegust sisserännet piisavalt lõimima, mis tekitab ühiskonnas ärevust ja julgeolekuohtu. Tõstab esile Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse kohalikel valimistel kui tõsise sisejulgeolekuohu, nõudes selle lõpetamist.
01.2024

5 Sõnavõtud

Olulised sotsiaalküsimused on õpetajate streik ja eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamine, mille kärpimist (8 miljonit eurot) peetakse kahetsusväärseks. Lisaks käsitletakse Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse küsimust kui tõsist julgeolekuküsimust, nõudes selle kiiret lahendamist.