Päevakorra profiil: Helir-Valdor Seeder
Raha
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Tugev fookus on valitsuse finantskaose ja ebakindluse kritiseerimisel, eriti seoses riigieelarve strateegia (RES) ja jooksvate eelarveaukudega. Esineja nõuab tungivalt selgust valitsuse liikmete vastuoluliste rahasummade (400 miljonit vs. miljard) ja planeeritavate kärbete osas. Poliitiline hoiak on tugevalt opositsiooniline ja keskendub valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse esiletoomisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab head teadlikkust riigieelarve ja RES-i detailidest, viidates konkreetsetele summadele ja puudujääkidele (nt 400 miljonit, 1 miljard, 26 miljonit ühistranspordile, 8 miljonit eestikeelsele haridusele). On kursis valitsuse sisemiste vastuoludega (Läänemets, Võrklaev, Tsahkna) ning haridusreformi spetsiifiliste kulukate aspektidega, nagu koolikohustuse tõstmine ja kutsehariduse pikendamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline, nõudlik ja murelik, rõhutades valitsuse tegevuse kaost ja ebaselgust. Kasutab loogilisi apelle, esitades pikki, mitmeosalisi küsimusi, mis nõuavad konkreetseid numbreid ja selgitusi. Kasutab ka emotsionaalset ja kultuurilist viidet ("Nukitsamehe Rahalaul") valitsuse rahapoliitika naeruvääristamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb Riigikogu istungil küsimuste voorus, esitades intensiivseid ja detailseid küsimusi valitsuse liikmetele. Tegeleb aktiivselt jooksvate poliitiliste kriiside (õpetajate streik) ja finantsküsimustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna ja peaminister Kaja Kallasele, keda süüdistatakse rahaliste lahenduste leidmata jätmises. Kritiseerib valitsuse liikmete (Läänemets, Võrklaev, Tsahkna) vastuolulisi avaldusi eelarvevajaduste ja kärbete osas, tuues esile sisemise ebakõla. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse finantsjuhtimise ebaefektiivsusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole andmeid koostöö kohta. Keskendub valitsuse sisevastuolude esiletoomisele ja vastandamisele (nt Läänemets vs. Kaja Kallas).
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Mainib maakoolide säilitamise toetust (ühe- kuni kuueklassilised maakoolid) haridusreformi kontekstis, mis viitab teatud tähelepanule regionaalhariduse küsimustele. Samuti tõstatab tasulisele ühistranspordile ülemineku rahalise katte puudumise, mis mõjutab regionaalministeeriumi valdkonda.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab suuremaid kulutusi haridusele ja sotsiaalvaldkonnale (hoolekandereform), märkides, et praegused eraldised on ebapiisavad. Nõuab fiskaalset selgust ja katteallikaid suurtele reformidele. On skeptiline valitsuse väidetavate kärbete suhtes ja kardab, et nende asemel kehtestatakse uusi makse või tõstetakse olemasolevaid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus on haridusküsimustel, eriti õpetajate palganõudmistel ja eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamisel. Rõhutab, et eestikeelsele haridusele ülemineku vahendite kärpimine (8 miljonit) on ülimalt kahetsusväärne. Mainib ka hoolekandereformi alarahastamise probleemi.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub jooksvate eelarveaukude ja RES-i rahastamise probleemidele, nõudes valitsuselt selgust. Tõstatab küsimusi koalitsioonilepingus kokku lepitud haridusreformi (koolikohustuse tõstmine, kutsehariduse pikendamine) maksumuse ja rakendamise kohta. On opositsioonis valitsuse finantsotsuste ja prioriteetidega.
3 Analüüsitud kõnesid