Päevakorra profiil: Helir-Valdor Seeder
Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) esimene lugemine
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt konservatiivne, rõhutades, et kodakondsus on privileeg, mitte iseenesestmõistetav inimõigus, ning selle andmisel peab järgima rangeid tingimusi ja lojaalsust. Kõige olulisem teema on kodakondsuse seaduse muutmine, et keelata selle andmine korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele. Seisukoht on peamiselt väärtuspõhine (riigi väärikus ja lojaalsus) ning poliitikapõhine (naasmine 1995. aasta seaduse juurde).
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust kodakondsuse seaduse ja selle halduspraktika osas, viidates seaduse paragrahvidele ja ajaloolistele muudatustele (1995 vs 2006). Kasutab detailseid Siseministeeriumi statistilisi andmeid erinevate valitsuste poolt erandkorras antud ja keeldutud kodakondsuste kohta. Samuti on kursis põhiseadusõiguse ja rahvusvahelise õiguse aspektidega (inimsusevastased kuriteod, topeltkodakondsus).
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, rõhutades õigusriigi põhimõtteid ja seaduse selgust, et vältida ametnike suusõnalisi kokkuleppeid. Toon on murelik ja tungiv, eriti julgeoleku ja kodakondsuse maine küsimustes, ning kasutab andmeid, et näidata halduspraktika ebaühtlust. Lõpetuseks kutsutakse kolleege üles eelnõu toetama optimistliku noodiga, et poliitiline tahe võib muutuda.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegeleb aktiivselt seadusandliku algatuse esitamisega (eelnõu tutvustamine) ja on varem esitanud sarnaseid eelnõusid, viidates korduvale teema tõstatamisele. Muster hõlmab ka ametlikke järelepärimisi (Siseministeeriumisse) halduspraktika ja statistika kogumiseks, et oma seisukohti faktidega toetada.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on praegune valitsuskoalitsioon ja Siseminister, keda kritiseeritakse liiga laia kaalutlusõiguse ja ebaõiglase halduspraktika eest. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, süüdistades valitsust selles, et nad on lühikese ajaga andnud kodakondsuse korduvalt kuritegusid sooritanud isikutele. Eriti kritiseeritakse Siseministri seisukohta, mis lubab kodakondsuse andmist isegi inimsusevastaste kuritegude eest karistatutele.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab Isamaa fraktsiooni algatust, kuid kutsub koalitsioonisaadikuid üles eelnõu toetama, viidates sellele, et teema ei ole koalitsioonilepinguga reguleeritud. Tunnistab, et Isamaa on minevikus koalitsioonides olles pidanud kompromisse tegema, kuid on alati olnud seadusemuudatuse vastu ja püüdnud naasta rangema korra juurde.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklik ja rahvusvaheline, keskendudes Eesti kodakondsuse seadusele, julgeolekuriskidele ja topeltkodakondsuse probleemidele. Eraldi rõhutatakse julgeolekuohtu, mida kujutab endast topeltkodakondsus agressorriikidega (Vene, Valgevene).
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil riigi julgeolek ja lojaalsus, rõhutades, et kodakondsus on privileeg, mis tuleb anda vaid tingimusi täitvatele isikutele. Tõstatatakse ka topeltkodakondsuse (eriti Vene ja Valgevene puhul) ning määratlemata kodakondsusega isikute teema kui julgeolekuoht. Rõhutatakse vajadust vältida kodakondsuse andmist isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kodakondsuse seaduse muutmine (522 SE), et tühistada Vabariigi Valitsuse kaalutlusõigus anda kodakondsust korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on aktiivselt seotud põhiseaduse muutmise aruteluga kohalike omavalitsuste valimisõiguse teemal, nähes selles julgeolekuaspekti.
8 Analüüsitud kõnesid