Päevakorra profiil: Luisa Rõivas
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt Eesti aktiivset rolli EL-i eelarve kujundamisel, rõhutades seda kui investeeringut ellujäämisse ja demokraatiasse. Peamised prioriteedid on julgeoleku tagamine (Euroopa Julgeolekufondi loomise initsiatiiv) ning tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine tehisintellekti massiivse integreerimise kaudu haridusse. Poliitiline raamistik on ambitsioonikas ja tulemuspõhine, nõudes 100% EL-i vahendite kasutamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust EL-i finantsraamistike (MFF, ühtekuuluvuspoliitika) ja geopoliitilise julgeoleku strateegia osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu konvergentsimasin ja digitaalne suveräänsus, ning viidatakse konkreetsetele taristuprojektidele nagu Rail Baltica. Esitatakse detailne visioon tehisintellekti integreerimisest haridusse, sealhulgas vajadus luua Eesti-spetsiifilisi mootoreid.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, kiireloomuline ja ambitsioonikas, rõhutades, et kulutused kaitsele ja tehnoloogiale on investeeringud tulevikku. Kõneleja toetub loogilistele ja strateegilistele argumentidele, kasutades samas geopoliitilist ohtu (agressiivne Venemaa) poliitiliste prioriteetide põhjendamiseks. Toon on optimistlik, kutsudes Eestit üles võtma juhtrolli.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mis käsitles Eesti valikuid EL-i pikaajalises eelarves. Muud andmed esinemissageduse, kohtumiste või tegevusmustrite kohta puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastanduv jõud on geopoliitiline oht "agressiivse Venemaa" näol, mille eemal hoidmiseks on vaja ühist kaitsevõimet. Teine kriitika on suunatud Euroopa mahajäämusele tehisintellekti kasutuselevõtus võrreldes Ameerika ja Aasia ettevõtetega. Siseriiklikult kritiseeritakse kaudselt varasemat suutmatust kasutada kõiki EL-i toetusvahendeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil rõhutab vajadust parema siseriikliku koostöö järele riigi, omavalitsuste ja ettevõtete vahel EL-i vahendite maksimaalseks kasutamiseks. Rahvusvaheliselt toetatakse tugevat koostööd liitlastega julgeoleku ja EL-i laienemise (Ukraina, Moldova) valdkonnas. Kõneleja näeb Eestit juhtrollis julgeolekupoliitika ja digitaalse suveräänsuse edendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt rahvusvaheline (EL-i eelarve, Ukraina, Moldova toetamine) ja riiklikult strateegiline. Regionaalselt rõhutatakse Läänemere piirkonna ühenduvust, mainides Rail Balticat ning uusi elektriühendusi Soome ja Lätiga kui Euroopa julgeoleku osi.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad EL-i fondide kasutamist strateegiliste investeeringutena (kaitse, taristu, tehisintellekt) majandusliku ja strateegilise iseseisvuse tagamiseks. Toetatakse ühtekuuluvuspoliitikat kui konvergentsimasinat, mis aitab vähendada piirkondlikke lõhesid. Nõutakse maksimaalset finantsdistsipliini, seades eesmärgiks kasutada kõik kättesaadavad vahendid sajaprotsendiliselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridusreform, kus nõutakse tehisintellekti õppe viimist kõikidesse kooliastmetesse alates esimesest klassist, et arendada inimkapitali. Eesmärk on tõsta haridusambitsiooni, et õpilased oskaksid märgata tehisintellekti eksitusi ja fakte kontrollida.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud EL-i pikaajalise eelarve (MFF 2028–2034) kujundamisele ja Eesti prioriteetide sisseviimisele. Konkreetsed algatused hõlmavad Euroopa Julgeolekufondi loomist ja EL-i vahendite kasutamise menetluste lihtsustamist parema koostöö kaudu. Toetatakse vahendite suunamist tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid