Kuude kaupa: Maido Ruusmann

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt regionaalse ebavõrdsuse ja jõukuse jaotamise probleemile Eestis. Ta rõhutab tungivat vajadust suunata investeeringuid mahajäänud piirialadele, eriti Kagu-Eestisse, viidates sellele kui "päris hullule pildile". Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades majanduslikku ebavõrdsust ja geopoliitilist tähtsust.

Poliitiline fookus on tugevalt taristu arendamisel, mida peetakse Eesti majanduse ja regionaalarengu vereringeks. Kõneleja toetab jõuliselt Rail Balticu projekti ning automaksu/aastatasu kokkulepet, rõhutades, et see on vajalik täiendavate 70 miljoni euro investeerimiseks teedesse. Seisukohad on optimistlikud ja tulevikku vaatavad, rõhutades poliitika pikaajalist väärtuspõhist mõju. Lisaks majandusele rõhutatakse taristu rolli julgeolekukaalutlustel.

Poliitiline fookus on majanduse ebaühtlasel jaotumisel ja regionaalarengu puudujääkidel. Kõneleja väljendab tugevat muret investeeringute ja ettevõtluse aktiivsuse ebaühtlase jaotumise pärast Eestis, mis on peamine piirkonnast lahkumise põhjus. Seisukoht on suunatud tulemuslikkuse parandamisele keskvalitsuse tegevuses regionaalpoliitika vallas.

Kõige silmatorkavam teema on regionaalne ebavõrdsus, eriti Kagu-Eestis, mis on muutunud üheks vähem jõukaks piirkonnaks. Kõneleja toetab tugevalt eriprogrammi loomist Kagu-Eestile, sarnaselt Ida-Virule, rõhutades, et tavapärased meetmed ei tööta. Probleemi raamistik on nii poliitika- kui ka julgeolekupõhine, kuna ebavõrdsus on põhjustanud julgeolekuriski.

Poliitiline fookus on kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamisel tulubaasi kujundamisel, mida toetatakse kui väga olulist ja vajalikku muudatust. Teine tugev seisukoht puudutab regionaalpoliitika tähtsust, et majanduslik ärkamine jõuaks ühtlaselt kõikidesse piirkondadesse ja regionaalne ebavõrdsus ei suureneks. Seisukohad on selgelt poliitika- ja halduspõhised.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele Eestis, mida peetakse laialdaselt teadaolevaks probleemiks. Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades vajadust terviklike lahenduste järele, mis ületaksid kitsad hariduslikud käsitlused. Eesmärk on leida lahendusi majandusliku ja haridusliku ebavõrdsuse vastastikusele mõjule.