Päevakorrapunktide kaupa: Signe Riisalo

Põhifookus on haavatavate rühmade (madala sissetulekuga, eakad, vähenenud töövõimega, kuulmispuudega) toimetuleku ja heaolu tagamisel. Eriti rõhutatakse vajadust tõsta toimetulekupiiri, ajakohastada elatusmiinimumi metoodikat ning tagada stabiilne viipekeele tõlketeenus riigieelarve vahenditest.

Peamine sotsiaalne teema on lastega perede toetamine ja vaesuse vähendamine, rõhutades väärtuspõhist eesmärki, et iga laps on väärtus. Eelistatakse sihtida abi spetsiifilistele haavatavatele gruppidele, nagu last üksi kasvatavad vanemad, pered neljanda ja järgnevate lastega ning pered, kus laps või vanem on puudega.

Sotsiaalne fookus on tugevalt suunatud puuetega inimeste eluliste probleemide lahendamisele ja nende huvide kaitsmisele maksupoliitika kontekstis. Rõhutatakse, et toetused peavad olema suunatud konkreetsete praktiliste probleemide lahendamisele (abivahendid, loendid), mitte üldisele toetuste tõusule.

Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil erivajadustega inimeste kaasamine ja ligipääsetavus kultuuriüritustel. Poliitik toetab tugevalt nende õigust osaleda esinejatena, viidates hiljutisele ebameeldivale avalikule diskussioonile teemal.

Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse väärikale elulõpu ettevalmistamisele ning erivajadustega ja piiratud teovõimega inimeste õiguste tagamisele. Oluline teema on otsustusvõime hindamine ja palliatiivse ravi ning sotsiaalvaldkonna toetuste kättesaadavus. Samuti rõhutatakse pensionäride digitaalse lähenemise keerukuse temaatikat.

Käsitletakse rahvatervise seadusandlust puudutavaid küsimusi seoses seaduste kehtivuse ja üleminekuga. Sotsiaalsete teemade kontekstis mainitakse vajadust läbi viia küsitlusuuringuid, et teada saada, kumba aega (talve- või suveaega) Eesti inimesed tegelikult soovivad, rõhutades avaliku arvamuse olulisust. Sotsiaalne fookus on pigem seotud seadusandluse tehnilise korrektsusega.

Peamine sotsiaalne küsimus on erivajadustega noorte kaasamine ja toetamine kutsehariduse kaudu, tagamaks nende võrdsed võimalused tööturule sisenemisel. Rõhutatakse vajadust säilitada ja arendada spetsiaalseid õppekohti ja -kavasid.

Peamine sotsiaalne teema on puuetega inimeste, eriti laste ja psüühikahäirega noorte, sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Rõhutatakse ühiskondlikku vastutust ja vajadust tagada sujuv üleminek haridussüsteemist täiskasvanute teenustele, et noorte areng ei pidurduks.

Sotsiaalvaldkonnas keskendub kõneleja vähenenud töövõimega inimeste ja tööturule sisenevate noorte olukorra parandamisele. Ta kinnitab, et erivajadusega inimeste positsioon paraneb, kuna nad saavad samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka töötuskindlustust. Lisaks rõhutab ta perest lahus elavatele noortele täiendava toimetulekutoetuse õiguse andmist.

Sotsiaalne fookus on suunatud haavatavate rühmade toetamisele, eriti vähenenud töövõimega inimeste sissetuleku olulisele parandamisele (üle 1000 euro puuduva töövõime korral). Rõhutatakse sotsiaalse kaitse tagamist noortele (kuni 24-aastastele toimetulekutoetuse taotlemise õigus) ja vajadust tegeleda NEET-noorte probleemiga. Tunnistatakse vajadust toimetulekupiiri metoodika uuendamise järele.

Peamine sotsiaalne teema on patsiendi autonoomia ja õigus keelduda elustamisest teatud seisundite korral. Kõneleja tegeleb eetiliste muredega, nagu haavatavate inimeste potentsiaalne surve, rõhutades, et tegemist ei ole eutanaasiaga, vaid täisealise, teovõimelise inimese tahte järgimisega. Oluline on ka tervishoiuteenuse osutajate koolituse teema nõustamise pakkumiseks.

Peamine sotsiaalne teema on naiste diskrimineerimise likvideerimine ja rahvusvahelise kaebuste esitamise õiguse loomine. Käsitletakse ka sooga seotud kaebuste statistikat, mis hõlmab perekondlikke kohustusi, rasedust, sünnitust, lapsevanemaks olemist, soolist ja seksuaalset ahistamist.