Istungi profiil: Urmas Reinsalu
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuskoalitsiooni suhtes, keskendudes õigusriigi põhimõtete rikkumisele ja demokraatia kvaliteedi langusele. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsemiskulude kasvu ja kiiret maksupoliitika muutmist, mis kahjustab õiguspärast ootust. Fookus on väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikkuse ja seaduste ühetaolise kohaldamise tähtsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles autoriteeti riigiõiguse, parlamendi protseduurireeglite ja maksupoliitika valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (nt põhiseaduslikkuse järelevalve, õiguspärane ootus, ETS-süsteem) ning esitatakse konkreetseid arve uute maksude ja kohustuste kohta. Eriti sügav on teadmine kohtu halduskorralduse ja põhiseadusliku järelevalve mehhanismide teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja tungiv, hoiatades õigusriigi ja demokraatia toimimise tõrgete eest Eestis. Kasutatakse tugevaid metafoore ("fantoomseadus," "põrandalauad laiali libisema") ning süüdistatakse enamust "legitiimsusdefitsiidis" ja "voluntarismis". Toetutakse pigem loogilistele ja juriidilistele argumentidele kui emotsionaalsetele apellidele, säilitades samas kirgliku tooni.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid hõlmavad aktiivset osalemist parlamendi töös, sealhulgas Rahanduskomisjoni istungitel, kus esitati muudatusettepanek valitsemiskulude vähendamiseks. Samuti viitab korduvatele pöördumistele Vabariigi Presidendi poole seaduste väljakuulutamata jätmiseks. Kõneleja on Riigikogu täiskogu istungil esitanud mitu sisulist küsimust Riigikohtu esimehele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsusliit ja parlamendi enamus, keda süüdistatakse kodukorraseaduse rikkumises ja põhiseadusevastases tõlgenduses ("blankoveksel"). Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ning õigusriiklikele rikkumistele, nimetades koalitsiooni "legitiimsusdefitsiidiga" seltskonnaks. Kompromiss on välistatud enamuse praeguse tegevusloogika osas, lubades selle tõlgenduse tulevikus jäigalt tagasi lükata.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koostööle riigiõiguse ekspertidega põhiseaduse järelevalve kanalite laiendamise teemal. Praeguses olukorras nõutakse koalitsioonilt sisulist riigiõiguslikku dialoogi kohtuorganisatsiooni reformi osas, viidates selle puudumisele. Koalitsiooniga on suhtlus pigem vastanduv.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik ja süsteemne, käsitledes põhiseaduslikke ja majanduslikke probleeme Eesti riigi tasandil. Konkreetse näitena tuuakse meretranspordi (ETS-süsteem, Tallink) tagasiulatuvalt kehtestatud kohustused, kuid see teenib laiemat õigusriigi kriitikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on fiskaalselt konservatiivsed, pooldades valitsemiskulude vähendamist ja vastandudes äärmiselt kiirele maksutõusude lainele (32+ uut maksu lühikese aja jooksul). Rõhutatakse majanduskeskkonna stabiilsuse ja õiguspärase ootuse tagamise vajadust. Kritiseeritakse tagasiulatuvaid kohustusi, mis teevad "ühiskonnale haiget ja halvendavad majanduse väljavaateid."
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kohtuorganisatsiooni reformi vastustamisele ja põhiseaduslikkuse järelevalve kanalite laiendamisele, et parlamendi vähemusel oleks õigus pöörduda Riigikohtusse. Samuti on prioriteet fiskaalpoliitika muutmine, esitades muudatusettepanekuid valitsemiskulude vähendamiseks lisaeelarve menetluses. Kritiseeritakse seaduste vastuvõtmist viitega mittekehtivale õigusele (kliimaseaduse eelnõu).
3 Analüüsitud kõnesid